Viimaste aastate meetmed inimeste toetamiseks on olnud suunatud just madalama sissetulekuga inimestele: oleme tõstnud tulumaksuvaba miinimumi, pensione ja toimetulekutoetust. Reformierakond on seisukohal, et samamoodi tuleks toetada ka keskklassi. Selleks on meil kaks ettepanekut: esiteks kaotame ära maksuküüru, mis sööb ära 1200-2100-eurost sissetulekut saavate inimeste palgatõusu.
Ja teiseks, tõstame tulumaksuvabastuse 700 euroni kuus kõigile.
Maksusüsteemi loomisel peaks arvestama ühte lihtsat reeglit, mida valitsused tihti kahjuks ei suuda pidada: riik peab kõrgemalt maksustama seda, mida soovib, et inimesed vähem teeksid – saastamine, liigtarbimine, muud pahed. Madalalt tuleb maksustada aga seda, mis aitab inimestel paremini toime tulla ja rohkem lisandväärtust toota, nagu näiteks töötamine, säästmine, kogumine tulevikuks.
Alates 2018. aastast on Eesti riigis tulumaksuga olukord kahjuks vastupidine. Jüri Ratase esimene valitsus kehtestas ülikeerulise, 6000 tuluastmega astmelise tulumaksu käki, millega alates 1200-eurosest kuusissetulekust hakkab inimesele eraldatud tulumaksuvaba miinimum iga teenitud lisaeuroga vähenema, jõudes 2100-eurose palga juures nulli. Sisuliselt kehtestab see keskklassile täiendava, kõrgema maksu – seda nimetataksegi maksuküüruks -, millega iga kolmas euro palgatõusust läheb riigile.
See süsteem karistab edasipüüdlikkust ja tabab eriti just keskklassi. Kui maksuküür loodi, oli keskmine palk 1200 euro kandis. Juba siis ütlesime, et selline süsteem jääb ajale jalgu ning karistab inimesi, kes tahavad rohkem palka teenida ja paremini elada, ning varsti jääb enamik töötajaid selle maksküüru alla.
Nüüd on keskmine palk 1700 euro kandis, mis tähendab, et maksuküüru mõju alla jääb just keskklass – politseinikud, õpetajad, kultuuritöötajad, meditsiiniõed, päästjad, valdkondade spetsialistid. Nendesamade inimeste palkade tõstmiseks teeb riik igal aastal suuri pingutusi. Miks on vaja sellest palgatõusust suur osa teise käega tagasi võtta?
Veebruaris algas Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse. Sõja tõttu tekkinud enneolematut hinnatõusu tunneb iga inimene enda rahakotis. See vähendab otseselt ostujõudu ja nõrgendab hakkama saamist. Valitsus otsustas appi tulla, tõstis mitmete oluliste valdkondade palku. See on kindlasti inimestele raskel aja abiks, kuid sellel mündil on ka teine pool.
Mõned näited. Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal 1600 euroni. Maksuküüru kaotamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõus jätaks kõrgharidusega kultuuritöötajale kuus lisaks kätte 84 eurot ehk 1008 eurot aastas.
Politseiniku miinimumpalk on tulevast aastast 1849 eurot, Reformierakonna soovitav keskklassi maksuvabastus tähendaks politseinikule 112 eurot rohkem kätte, aastas teeb see 1344 lisaeurot.
Palju räägitud ja ühiskonnas arutatud õpetajate arvestuslik keskmine palk tõuseb tuleval aastal 2048 euroni. Meie pakutud maksusüsteemiga saaks see keskmine õpetaja igas kuus lisaks 134 eurot palgatõusu, aastapalga tõus oleks lausa 1608 eurot.
Kui keegi arvab, et need inimesed on jõukad ning nende palka tulebki kõrgemalt maksustada, siis ma ei saa sellega kuidagi nõustuda. Igaüks saab ise arvutada, kui palju maksuküür tema sissetulekust ära sööb.
Minu arvates ei ole maksuküüruga koormatud ja astmeline maksusüsteem kuidagi õiglane. Inimestel peab enda raskelt teenitud raha rohkem kätte jääma, et praegu kriisides, aga ka tulevikus oleksid sissetulekud suuremad, mida saaks enda parema äranägemise järgi kasutada.
Oponendid küsivad meilt, mis see plaan maksab ja kust see raha tuleb. Selle mõju riigieelarvele on esimesel aastal hinnanguliselt 334 miljonit eurot. Nii palju raha jääb Eesti keskklassile aastas rohkem kätte, et ise otsustada, kuhu see raha paigutada. Ka ettevõtete tulumaksu kaotamisel süüdistati meid, et selleks pole riigil piisavalt raha.
Oleme siiski veendunud, et nelja aasta jooksul, samal ajal riigieelarvet vastutustundlikult majandades ja Eesti majandust kasvatades, on see raha võimalik leida. Ka teised erakonnad nõustuvad, et maksuküür on ajale jalgu jäänud ja tabab kõige raskemalt just keskklassi – seda tuleks muuta. Tööjõumaksud on praegu Eestis pigem kõrged, nende langetamine soodustab rohkem töötamist.