Arto Aas: Kreeka üllatab jälle. Kas seekord positiivselt?

Arvamus
|
08.03.2013

Euroopa majandus- ja heaolukriisi sümboliks kujunenud Kreeka on paljude jaoks olnud lootusetus seisus riik, mille lõplikku pankrotistumist peeti veel pool aastat tagasi pigem faktiks kui prognoosiks. Tõepoolest, kui võrrelda Kreeka riigieelarvet või makromajanduslikke näitajaid kasvõi Eestiga, on rõõmustamiseks vähe argumente. Ometi on Kreekas märke, mis annavad lootust, et kohaliku valitsuse ja Euroopa Liidu koostöös võib tunneli lõpus juba valguse süüdata.

Kreeka 2014. aastani kestva teise finantsabi programmi kogumaht on 164,5 miljardit eurot. Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) on Kreekale välja maksnud 2012. a oktoobri seisuga 73,9 miljardit. Arvestades, et Eesti osaleb EFSFi kohustuste garanteerimises 0,2748% ulatuses, siis Eesti arvestuslik osalus Kreeka finantsabis on 203,7 miljonit eurot.

Kreeka pöördus esmakordselt EL liikmesriikide ja IMFi poole abipalvega aprillis 2010. Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi ehk Troika ning Kreeka ametivõimude koostöös koostati abiprogramm.

Novembris 2012 jõudis Troika Kreeka laenuprogrammi esimese vahehindamisega lõpule. Selle tulemusena  lepiti Kreekaga kokku uuendatud vastastikuse mõistmise memorandum, sealhulgas  väljamakse eelsed tegevused. Troika hinnangul olid möödunud aasta novembri lõpus  täidetud kõik abi saamiseks tingimuslikult nõutud 72 eeltegevust.

Kreeka majanduse põhinäitajad

2011

2012*

2013*

2014*

2015*

2016*

SKP reaalkasv (vea)

-7,1

-6,0

-4,2

0,6

2,9

3,7

THI (vea)

3,1

1,1

-0,8

-0,4

0,6

1,1

Töötuse määr (%, 15-64 aastastest)

16,5

22,4

22,8

21,0

19,4

16,7

Jooksevkonto tasakaal (% SKPst)

-11,7

-8,3

-6,3

-5,2

-3,4

-2,1

Reaalpalga muutus töötaja kohta (vea)

-2,4

-8,7

-5,0

-0,4

-1,0

1,0

Valitsussektori tulud (% SKPst)

42,3

43,6

43,4

43,7

43,1

42,9

Valitsussektori kulud (% SKPst)

51,7

50,5

48,8

48,3

47,9

46,8

Üldtasakaal (%SKPst)

-9,4

-6,9

-5,4

-4,5

-3,4

-2,0

Primaarne eelarvepositsioon (% SKPst)

-2,3

-1,5

0,0

1,5

3,0

4,5

Valitsussektori võlg (% SKPst)

170,6

176,7

172,5

171,4

166,2

157,3

Allikad: Euroopa Komisjon, * prognoos

 

Kreeka on programmi raames läbi teinud märkimisväärse majandusliku ja fiskaalse kohandumise, jätkub ka eelarve konsolideerimine.

 Valitsemissektori eelarve defitsiiti on vähendatud kolme aastaga 15,6%lt 6.9%ni (2012 prognoos). Arvestades tõsist majanduslangust on Kreeka poolt tehtud fiskaalne jõupingutus olnud märkimisväärne (Kreeka majandus on kahenenud viis aastat järjest). Lisaks kärpe- ja tulumeetmetele on sellele kaasa aidanud kulutuste seire- ja eelarvekontrolli protseduurid, mis edaspidi veelgi täienevad.

Kohandumine on toimunud ka erasektoris. Kreeka Keskpanga prognoosi kohaselt saavutatakse erasektoris ajavahemikus 2012-2014 vähemalt15%-line nominaalne tööjõu ühiku kulude vähenemine.

Riigi tervishoiusektori kulutusi on 2012. a vähendatud ühe miljardi euro võrra (25%) ja kahe järgmise aasta jooksul on oodata edasist kulutuste vähendamist rohkem kui 800 miljoni euro ulatuses kasutades (pettustevastaseid jm) meetmeid, et vähendada üleliigsete retseptide väljakirjutamist ja retseptiravimite hindu. Kreekas on kasutusele võetud ravimiretseptide elektrooniline süsteem, mis on väidetavalt üks kõige kaasaegsemaid Euroopas. Uus süsteem võimaldab kokku hoida ligikaudu 30 miljonit eurot kuus.

2010. a. pensionisüsteemi reformi käigus vähendati pensioni asendusmäära, viidi sisse põhipension, suurendati kohustuslikku pensioniiga 65. eluaastani ja seoti pensioniiga väljateenitud aastate tasudega. Sellele järgneb täiendav pensionisüsteemi reform ja edasine pensioniea tõstmine 67. aastale alates 2013. a algusest. Pensionikindlustuse maksed seotakse rangelt sissemaksetega, et vältida tulevikus puudujääki pensionisüsteemis. Seda kõike on palju rohkem, kui enamik vananevaid Euroopa riike on suutnud ette võtta.

Finantssektor on hakkama saanud väga keerulises olukorras. Väga palju on laenuvõlgnikke, raskusi on võimendanud majanduslike ja poliitiliste riskidest ajendanud hoiuste väljavool. Abiprogrammi rahastamise toel on finantssektori maksevõime ja likviidsus suudetud säilitada.

Ellu viimisel on veel mitmed struktuursed muudatused. Laiahaardelise tulumaksureformi eesmärgiks on laiendada maksubaasi ja seeläbi jagada võrdsemalt maksukoormust.

 Maksureformi olulisemad elemendid on järgmised:

–          Füüsiliste isikute tulumaksu lihtsustamine vähendades kaheksat maksumäära vahemikku kolmele ja parandades maksude mahaarvamiste süsteemi

–          Kaotatakse valikulised maksude mahaarvamise võimalused

–          Lastega seotud maksusoodustused muudetakse vajadusepõhisteks

–          Struktureeritud ettevõtte tulumaksurežiim, kus ettevõtte tulumaksumääraks on 26% ja jaotatud dividende maksustatakse 10%ga

–          Kaotatakse ära erimaksurežiimid

Valitsus on võtnud kohustuse hoiduda tulevikus maksuamnestiatest, mida Kreekas on varem sageli tehtud ja mille tõttu murenenud maksumoraal ja suurenenud maksustamise vältimine. Lisaks jätkatakse erastamisprogrammiga, reformitakse maksuadministratsiooni ja riigi finantsjuhtimist.

Poliitikute ja ametnike tööpõld Ateenas on mõistagi väga pikk ja lai. Tööpuudus on jätkuvalt väga kõrge. Maailmapanga 2011. aasta „Ease of Doing Business“ edetabelis paikneb Kreeka 183 riigi hulgas alles 101. kohal (Eesti oli 18.) Alles siis, kui riigis luuakse soodsad tingimused ettevõtluseks, võib oodata ka investeeringuid, maksutulusid, töökohti ja jõukuse kasvu.

Kokkuvõttes on lootust arvata, et kreeklased tegutsevad õiges suunas. Poliitilisel eliidil peab jätkuma julgust, aga ka rahva mõistmist, et läbi viia vajalikud reformid. Kui publik väsib või ei mõista struktuursete muudatuste vajadust, pääsevad võimule populistlikud jõud ja siis ei päästa Kreeka tulevikku ka kõige vägevamad Olümpose jumalad.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt