Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil idapartnerluse ja Euroopa Liidu laienemisprotsessiga seotud küsimusi. Eesti peab laienemise puhul oluliseks õigusriigi põhimõtete järgmist, demokraatlikku valitsemist ja efektiivset majandusjuhtimist. Eesti peab õigustatuks liitumisprotsessi jätkamist kandidaatriikide Türgi, Montenegro, Serbia ja Makedooniaga.
Eesti küll toetab Euroopa Liidu laienemisprotsessi jätkumist, kuigi kiireid lahendusi ei ole oodata. Idapartnerluse programm vajab ümber mõtestamist ja selles osalevate riikide eripäradele täpsemat kohandamist. Samal ajal on rõõmustav, et Lääne-Balkanil toimuvad arengud positiivses suunas. Kõige reaalsem edasiminek peaks olema Albaaniale kandidaatriigi staatuse andmine.
Euroopa Liidu laienemine baseerub rangete tingimuste täitmisel, mis sisaldavad struktuursete reformide ja konkurentsivõime tõstmise programme. Nende reformide läbiviimiseks on ette nähtud ka Euroopa Liidu abiinstrument IPA II, mille maht on 11,7 miljardit eurot järgmise eelarveperioodi jooksul (2014-2020). IPA II hõlmab Balkanimaid, Islandit ja Türgit.
EL-i asjade komisjon arutas põhjalikult oma istungil Lääne-Balkani riikidega seotud probleeme.
Albaaniale soovitab Euroopa Komisjon ilma lisatingimusteta anda EL-i kandidaatriigi staatus, mida hakatakse arutama 17. detsembril toimuval üldasjade nõukogul. Eesti toetab kõnelustel Montenegroga õigusriiki käsitlevate peatükkide avamist. Euroopa Komisjon soovib läbirääkimistel Montenegroga tõhusamaid reforme õigusriigi normide järgmisel.
Tänu aprillis sõlmitud Serbia ja Kosovo suhete normaliseerimise kokkuleppele on mõlemad riigid astunud suure sammu edasi EL-ga integreerumisel. Euroopa Komisjoni eduaruanne on Serbia suhtes üldjoontes positiivne. Eesti toetab ka Serbiaga liitumisläbirääkimiste alustamist. Kosovoga alustati stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu läbirääkimisi septembris ning protsessiga loodetakse lõpule jõuda 2014. aasta kevadel.
Komisjoni eduaruandes soovitati viiendat korda järjest avada liitumisläbirääkimised Makedooniaga. Siiani on see takerdunud EL-i Nõukogu konsensusliku otsuse puudumise tõttu (nimevaidlust Kreekaga). Eesti toetab liitumisläbirääkimiste avamist Makedooniaga.
Komisjoni eduaruanne Bosnia ja Hertsegoviina kohta oli esitatutest kõige negatiivsem. Mitmed aastaid käsitletud küsimused, näiteks rahvusvähemuste diskrimineerimise kohta, ei ole selle aasta jooksul lahendust leidnud. Euroopa Komisjon otsustas oktoobris vähendada riigile eraldatud liitumiseelse abi summat 54% võrra. Eesti toetab EL-i vahendustegevuse jätkumist Bosnias ja Hertsegoviinas, et soodustada riigi edasiliikumist EL-i lõimumisprotsessis.
16. oktoobril avaldas Euroopa Komisjon iga-aastase laienemisstrateegia ja eduaruanded, kus analüüsitakse EL-i laienemispoliitika hetkeseisu, kandidaatriikide ja potentsiaalsetes kandidaatriikide arenguid, ning antakse suunised järgmiseks aastaks.