Riigikogu arutas täna Eesti esindaja nimetamist Euroopa Komisjoni volinikukandidaadiks. Minu roll oli teha selle arutelu sissejuhatav sõnavõtt.
“Nagu te hästi teate toimusid 25.mail Euroopa Parlamendi valimised. Eelmise, 2009.aastal valitud Euroopa Parlamendi volitused on lõppemas, uus koosseis alustab oma tööd 1.juulil. Lõppemas on ka ametisoleva Euroopa Komisjoni ja sinna kuuluvate volinike tööaeg. Sellega seoses on igati aktuaalne arutada ka Eesti parlamendis järgmise Euroopa Komisjoni koosseisu, sh Eesti riigi võimalikku kandidaati Euroopa Komisjoni voliniku kohale. Tegemist on vaieldamatult ühe kõige kõrgema ametikohaga, kuhu Eesti riik oma esindaja saadab.
Lissaboni leppega sooviti suurendada Euroopa Komisjoni legitiimsust, mistõttu suurendati ka otsevalitava Euroopa Parlamendi rolli Euroopa Komisjoni presidendi ametisse nimetamisel. Üle-euroopaliste parteide juhid, Ülemkogu president ja riigipead on juba aktiivselt alustanud uue presidendikandidaadi otsingutega. Euroopa Parlamendi ette peaksid need arutelud jõudma juuli keskpaigaks. Loodetavasti jõutakse siis ka sobiliku kandidaadini, kellel on laiapõhjaline toetus nii europarlamendis kui riigipeade hulgas.
Euroopa Komisjoni täpne koosseis ja tööjaotus kuulub Komisjoni presidendi ainupädevusse. Ometi kuulub kandidaatide esitamise õigus liikmesriikidele, samuti peavad kõik Komisjoni volinikukandidaadid läbima kuulamise Euroopa Parlamendis. Uus Euroopa Komisjoni koosseis peaks alustama oma tööd käesoleva aasta novembris.
Euroopa Liidu liikmesriikides on üldlevinud tava, et Euroopa Komisjoni volinikukandidaadi valiku langetab liikmesriigi valitsus, mitte parlament. Sellega soovitakse vältida võimalikku institutsionaalset konflikti Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel. Samuti on valitsuse otsustusprotsess üldjuhul kiirem ja paindlikum. Sarnast loogikat ja protseduuri on järgitud ka Eestis.
Vabariigi Valitsuse seaduse § 20 sätestab üheselt, et volinikukandidaadi nimetab Vabariigi Valitsus. See ei välista muidugi parlamendi õigust selles debatis kaasa rääkida. Sellised võimalused on parlamendile ette nähtud ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses (RKKTSi §1521 lg 2 kohaselt esitab valitsus omal algatusel või Riigikogu nõudel ELAKile arvamuse andmiseks muid olulise tähtsusega Euroopa Liidu asju).
Riigikogu EL asjade komisjonil on olnud võimalus kahel varasemal korral kuulata Euroopa Komisjoni voliniku kandidaati. Esimesel korral tehti seda erikomisjonina (Euroopa asjade komisjon) 19.jaanuaril 2004. Sellel komisjoni istungil tutvustas tollane peaminister Juhan Parts komisjoni liikmetele volinikukandidaati Siim Kallast. Komisjoni arutelu keskendus pigem protseduurilistele küsimustele, näiteks miks voliniku kandidaat esitati komisjonile nii lühikese etteteatamisega või kui tihti peaks volinik edaspidi komisjonis käima. Arutelu lõppedes võeti informatsioon teadmiseks ja hääletust ei toimunud.
Teine kord kuulati volinikukandidaati EL asjade komisjonis 15.septembril 2009. Kandidaat Kallas rääkis ettevaatavalt, kuidas tema uut tööperioodi ette näeb ja mida peab EL suurimateks väljakutseteks. Arutelu lõppedes võeti vastu ka otsus (konsensuslikult) toetada Vabariigi Valitsuse esitatud kandidaati.
Suhteliselt noorele liikmesriigile omaselt pole meil seega välja kujunenud kindlat praktikat, kuidas Riigikogu ja Euroopa Liidu asjade komisjon antud küsimust menetleb. Veelgi enam – arvestades soovi veelgi suurendada Riigikogu rolli otsustasime EL asjade komisjoniga sel korral tuua volinikukandidaadi nimetamise küsimuse ka täiskogu ette.
Kuivõrd Riigikogu kodu- ja töökorras puudub eraldi protseduur volinikukandidaadi kuulamiseks täiskogu ees, valisime töövahendiks olulise tähtsusega riikliku küsimuse formaadi. Küllap ka tänase arutelu kulg näitab, kas selline formaat sobib või peab tulevikus välja töötama eraldi protseduuri täiskogu jaoks. Olgu veel kord üle korratud, et siduvat hääletust me tänase arutelu lõpus läbi ei vii.
Peaminister Taavi Rõivas informeeris EL asjade komisjoni 2.juuni istungil, et Vabariigi Valitsus on langetanud otsuse toetada volinikukandidaadina endist peaministrit ja värskelt Euroopa Parlamendi mandaadi saanud Andrus Ansipit. Toonitan, et kuna Euroopa Komisjoni presidenti ei ole veel ametisse kinnitatud ja formaalset liikmesriikidest volinike kandidaate küsitud ei ole, siis on tegemist poliitilise valikuga. Juriidiliselt siduv otsus langetatakse hiljem.
Valitsuskabineti otsusest lähtuvalt toimus 6.juunil EL asjade komisjonis ka kohtumine Andrus Ansipiga. Kohtumine oli igati asjalik, aga selle täpset sisu pole mõtet siinkohal ümber jutustada, kuivõrd üsna pea on kandidaat ka ise teie ees. Tegemist on kahtlemata väga võimeka ja tugeva kandidaadiga.
Arutelu lõppedes EL asjade komisjonis hääletust ei korraldatud, alternatiivsed kandidaate ei esitatud, informatsioon võeti teadmiseks.
Aga veel enne kui sõna saab volinikukandidaat Andrus Ansip, pidasime vajalikuks kutsuda riigikogu istungile ka peaminister Taavi Rõivas, kes põhjendaks Vabariigi Valitsuse langetatud otsust.”