Head sõbrad, tere tulemast Haapsalu linnusesse. Täna räägin ma Eestist ja peamiselt sellest, millisena ma näen meie riiki tulevikus. Kuid me peame mäletama ka oma minevikku, ka selle valusamaid arme. Homme on leinapäev, küüditamise aastapäev.
69 aastat tagasi, 13. juuni ööl vastu 14ndat võeti Haapsalust ja Läänemaalt kinni 387 süütut inimest ja saadeti Haapsalu raudteejaamast teele Siberi poole. Sama tehti üle riigi.
Pole eestlast, keda poleks toonased sündmused puudutanud lähedalt. Ma palun, langetame kõigi nende õuduste käes kannatanud inimeste mäletamiseks ja austuseks pea.
Tänan.
„Minevik on fakt. Tulevik on see, mida on võimalik muuta,” on öelnud noor Tartu kirjanik Sass Henno. Tark, jõukas ja ülejäänud maailmaga tugevalt lõimunud Eesti on suurimaks garantiiks, et midagi taolist ei saa enam iial juhtuda.
Oleme liikunud taas olulise sammu selles suunas.
Lähiajal ratifitseerib Riigikogu Eesti liitumislepingu Majandusliku koostöö – ja arenguorganisatsiooniga. Euro kõrval on liitumine OECD-ga Eesti jaoks tänavune suurim edumärk. Kroon võimekale välis- ja majanduspoliitikale.
Me ei saa kunagi maailma suurriikide G20 liikmeks, aga me osaleme sellessamas otsustusprotsessis läbi OECD. Meid märgatakse, ja mis veelgi tähtsam – meid kuulatakse.
OECD kohta on öeldud „rikaste klubi”. See pole täpne. Õigem on öelda „tarkade klubi”. OECDsse kuulumine annab Eestile ligipääsu maailma parimale kogemusele reformide osas.
Liikmelisus on garantii riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika kvaliteedi kohta. See on ühtlasi tunnustus meie seni tehtud reformidele – meilt on mida õppida.
Kohe-kohe saavutame teise suure eesmärgi – euro. Kui me 2008. aasta sügisel ütlesime, et Eesti suurimaks väljakutseks on liitumine eurotsooniga, siis aimasid vähesed, kui keeruliseks selle eesmärgi saavutamine globaalse kriisi tingimustes võib kujuneda.
Järsult kukkunud majanduskasv ja maksulaekumised koos kasvava poliitilise surve ja tööpuudusega tegid euro-eesmärgini jõudmise raskeks. Aga me saime sellega hakkama.
Ma tänan selle töö eest valitsuse ja riigikogu liikmeid, meie kohalikke liidreid, meie poliitilisi partnereid, aga eelkõige Eesti rahvast. Ilma avalikkuse toetuseta oleks see kõik olnud võimatu. Aitäh kõigile.
Palju on küsitud, mis on järgmine Eesti suur eesmärk? Mis saab Eestist peale euro kasutuselevõttu? Vastust otsides ei pea me alustama nullist. Eesti on juba täna üks tihedamini Läänega integreerunud riik Põhjamaades. Me oleme Euroopa Liidus, NATOs, Schengeni ruumis, OECDs, üsna pea ka eurotsoonis.
Siit tulebki edasi minna. Mina tahan, et Eestis oleks Põhjamaade parim ettevõtluskeskkond ja meie majandus oleks regioonis kõige kiiremini kasvav.
Tahan, et Eestis saaks põhjamaiselt parimat haridust. Reformierakond on koos Eesti haridustippudega kokku pannud haridusprogrammi „Tiigrihüpe 3″, mis on jätkuks senistele põhi- ja gümnaasiumihariduse reformidele. Kava põhijooned on selged: kvaliteet, kvaliteet ja kvaliteet.
Tahan, et Eestist saaks Põhjamaade tiiger! Ainult põhjamaise ettevõtluskeskkonna ja haridussüsteemiga suudame pakkuda oma peredele ja pensionäridele kasvavat jõukust ja parimat elukvaliteeti. Ainult sel juhul jõuame Euroopa kõige jõukamate riikide hulka. Toetudes oma lemmiklaulu sõnadele: tuule suund on nord, nüüd on Eesti kord.
Suurem palk, parem kaitse töötuse vastu ja suurem pension – need on kõige tähtsamad tulemused Eesti inimeste jaoks kui suudame neile pakkuda kvaliteetset haridust.
Reformierakond on selgelt välja öelnud, et jätkamine haridusreformiga on järgmise nelja aasta võtmeteema. Vähe sellest, me oleme välja pakkunud ka teekaardi, kuidas jõuda selleni, et Eestis antaks põhjamaiselt parimat haridust.
Mida sisaldab meie haridusprogramm „Tiigrihüpe 3″? Kas kvaliteet tähendab majakarpe ja klassiruume? Jah, ka seda.
Seetõttu peab esimesel võimalusel jätkuma riiklik investeeringute programm „Igale lapsele lasteaiakoht”. Lasteaedade, koolihoonete ja ülikoolide teadushoonete ehitamine peab jätkuma.
Infrastruktuur on tähtis. Kuid kõige tähtsam on see, mida, kuidas ja mis tasemel neis hoonetes õpetatakse. Õpetaja kutse on austusväärne, aga sellest üksi ei piisa. Õpetajad peavad olema kõrgelt tasustatud.
Kõrgetasemeline baas- ja täiendkoolitus peab tagama, et selles ametis oleksid vaid valdkonna paremad asjatundjad. Õpetaja kutse peab olema Eesti ühiskonnas nii suures aus, et kui küsitakse kõige väiksematelt ja siiramatelt, kelleks nemad tahavad suurena saada, siis kõige sagedamini esinev vastus peab olema: „õpetajaks!” Hariduskorralduse eesmärk igas astmes peab olema kvaliteet. Keskenduda tuleb hariduse sisule, mitte vormile. Kes tahab, paneb kokku põhikooli ja gümnaasiumi. Kelle vajadused on teised, liidab lasteaia ja algkooli. Oluline pole vorm, ka mitte omandivorm, vaid hariduse sisu, kvaliteet ja selle kontroll.
Kõrghariduses tuleb laiendada üliõpilaste võimalusi oma õpingute rahastamiseks. Õppetoetused peavad olema vajaduspõhised ning õppelaenu suurus 3000 eurot.
Kui vabastame Eesti ülikoolid avalik-õiguslikust staatusest tulenevatest piirangutest, kujuneb selgelt eristuva missiooniga kõrgharidusasutuste maastik.
Eesti investeeringud teadustegevusse on olnud Euroopa Liidus kiiremini kasvavate hulgas. See peab jätkuma. Teadus- ja arendusinvesteeringud peavad jõudma 3%-ni SKTst.
Taseme märk on see, kui vähemalt üks Eesti ülikool kuulub Euroopa saja parima hulka. Kui suudame, siis miks mitte ka kaks.
Venekeelse gümnaasiumi üleminekut eesti keelele alustasime sisuliselt alles meie. Aga on vaja veel kõvasti vaeva näha, et hariduse kvaliteet oleks ka siin tagatud. Peame kindlustama vajalikud õppevahendid ja hea ettevalmistusega õpetajad. Kvaliteedis ei tohi teha järeleandmisi.
2007. aastast tänaseni oleme teinud haridusreformiga algust. Kuid teha on veel palju. Põhjala kvaliteediga haridust pakkuva ja piirkonna kiireima majanduskasvuga Eesti kujundamise eesmärgile ei ole alternatiivi.
Statistika ja teaduslikud uuringud näitavad üheselt, et parim ravim tööpuuduse vastu on haridus. Ka sotsiaalse ebavõrdsuse kahandamise kõige tõhusam viis on haridusse investeerimine, nagu ütles president Lennart Meri. Hea haridus tähendab tööd ja kõrgemat palka. Kõrgem palk tagab parema elukvaliteedi ja suuremad sissetulekud vanaduspõlves.
Ka eelmisel nädalal Eestis viibinud OECD peasekretär Angel Gurria soovitas järgmiseks majanduse kasvutsükliks valmistudes põhirõhu panna kolmele märksõnale: haridus, haridus ja haridus.
Kui me vajalikud muutused ellu viime, on kindlasti ka meie teadlaste saavutusi maailmas näha palju sagedamini kui Valget daami Haapsalu linnuses.
Head kuulajad.
Et ka pärast kriisi olla taas kõige kiiremini kasvav majandus Põhjamaades vajame Põhjamaade parimat ettevõtluskeskkonda.
Lisaks heale haridussüsteemile on olulised ka suurem energeetiline julgeolek ning moodne ja tõhus riigikorraldus. Vajame suuremat varustuskindlust, sealhulgas oma rahumeelset rahvuslikku tuumaprogrammi.
Riik peab toimima tõhusalt, konkurentsivõime kasvu tuleb toetada ning avalike teenuste kvaliteeti parandada seejuures avaliku sektori kulusid suurendamata. Eesmärk peab olema pakkuda kodanikele sama raha eest paremat riiki.
Piirkonna suurima majanduskasvu loomisel on Eestil kaks peamist väljakutset:
Esiteks. Saavutada tootlikkuse kiire kasv suurema kapitalimahukuse ja kõrgema lisandväärtusega toodete ning teenuste kaudu;
Teiseks. Taastada majanduslanguse eelne kõrge tööhõive tase.
Täna on maailmas justkui kaks valikut: kas elada tulevastelt põlvkondadelt võlgu võttes või maksta ära kõik oma arved.
Viimase 20 aasta jooksul on eestlased enamasti ikka olnud vastutustunlikud ja ettevõtlikud.
Meil oli ettevõtlikkust taastada oma riik. Ettevõtlikkust luua oma raha. Viia läbi liberaalsed turumajanduslikud reformid.
Oleme olnud isegi nii ettevõtlikud, et ei leppinud halbade demograafiliste näitajatega ja pöörasime vanemahüvitisega negatiivse sündivuse tõusvaks. Eestlased on eelistanud ausat ja otsustavat tegutsemist.
Aga oleme näinud ka vastutustundetut võlgu elamist. Seda nii Euroopas kui kodumaal.
Oleme näinud mitukümmend miljonit maksumaksja krooni maksvat propagandatelevisiooni. Oleme näinud soovi elada tuleviku arvelt, see tähendab oma laste arvelt. Oleme näinud pankrotimenetlusi nende vastu, kelle käes on Tallinna maksumaksjate rahakott.
Vastutustunde puudumine on läinud nii kaugele, et see, mis endal puudu, võetakse silma pilgutamata teistelt.
Kuidas teisiti nimetada ühe kohaliku omavalitsuse poolt tervele riigile maksu kehtestamist. Jutt käib mõistagi Tallinna linna müstilisest müügimaksust. See ei ole arusaadav tarbijatele ega ettevõtjatele. Keegi ei saa aru, kuidas hakkab maksukogumine toimuma või mis on müügimaksuga maksustatud ja mis mitte.
Hiljuti teatati, et köömnesai pääses müügimaksust. Rosinasaia osas on küsimus tänaseni paraku ebaselge. Selline olukord on absurdne ja mõjutab paratamatult kogu riiki.
Me ei saa käed rüpes pealt vaadata, kuidas üks omavalitsus sülitab õigusselgusele ja solgib Eesti riigile edu toonud lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi. See vähendab kogu riigi ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust.
Tallinna linna tekitatud kahju suurus on kordades mastaapsem kui linnaeelarvesse loodetud maksukroonid. Terve mõistus ei saa seda taluda, me peame sekkuma.
Eesti riik on eelistanud oma lastelt ja lastelastelt võlgu mitte võtta.
Eesti võlakoormus on Euroopa Liidu kõige madalam – 7,2 % SKT-st. Ja mitte ainult, meil on olnud ka ettenägelikkust headel aegadel koguda riigile reservid, mis ulatuvad praegugi 11,7 protsendini SKTst.
Teisisõnu – tänu tervele mõistusele (ja Reformierakonnale) on Eesti valitsussektoril reserve rohkem kui võlgu. See on harva nähtav olukord kogu Euroopas, kogu maailmas. Eestil on hea positsioon väljuda kriisist tugevamana kui nendel, kel neid eeliseid ei ole. Ma ei kahtle Eesti rahva valikus jätkata vastutustundlikult ja ettevõtlikult.
Head aatekaaslased.
Siim Kallas ütles juba kümmekond aastat tagasi, et riigi majandusstrateegia peab põhinema konservatiivsel eelarvepoliitikal, tasakaalus riigieelarvel ja avatud majandusel. Valitud majandusmudel on olnud hea. Eesti majandus on olnud viimasel kümnendil üks maailma kiiremini kasvavaid majandusi, isegi kui võtta arvesse masu-aegne suur langus.
Oleme kuulnud hinnanguid, mille järgi Eestil on ka järgmisel kümnel aastal potentsiaali olla majanduse kasvult Euroopa Liidu edukaim riik. Oleks hullumeelsus hakata Eesti majandussüsteemi või ka maksudega mängima. Hoiame meile edu ja jõukust toonud liberaalset majandusmudelit.
Liberaalne majandusmudel toob siia välisinvestorid ja loob töökohti ning jõukust, võimaldab paremat haridust.
10 aastat tagasi kaotati Reformierakonna eestvedamisel ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksustamine. See radikaalne ja julge samm aitas Eesti majanduse välja toonasest majanduskriisist ja tõi siia hulgaliselt uusi töökohti.
Tänavu 3.juunil võttis Riigikogu Reformierakonna initsiatiivil vastu seaduse, mis võimaldab 2011. aasta algusest igaühel meist investeerida aktsiatesse ja fondiosakutesse ilma iga-aastaselt kasumilt maksu maksmata. Eraisikute igakuine investeerimine muutus märgatavalt lihtsamaks ja atraktiivsemaks.
Justiitsminister Rein Langi eestvedamisel kaotas valitsus osaühingu asutamisel kapitali sissemakse tegemise kohustuse.
Ettevõtte asutamine võtab Eestis aega vaid veerand tundi. Riik on muutnud igati lihtsaks ettevõtte asutamise, see tähendab jõukuse ja töökohtade loomise.
Eestis on täna 58 700 tegutsevat ettevõtet. Nii mõnigi neist ettevõtjatest on ilmselt täna siin Haapsalus, meie hulgas. Tänapäevaste töökohtade loomiseks ja jõukuse suurendamiseks seisab nii ettevõtetel kui riigil ees sama ülesanne: tootlikkuse suurendamine, lisandväärtuse suurendamine ja ekspordi kasvatamine.
Euroopas on ühtne siseturg, kuid internetimajandust see ei puuduta. Hiljuti kutsusin koos Soome, Taani ja Hollandi peaministritega teisi Euroopa Liidu valitsusjuhte välja töötama ühtset digitaalturgu, et oleks võimalik tegutseda ühtsete reeglite alusel üle kogu Euroopa.
Digitaalturu seaduste alusel tegutsevad ettevõtted ei peaks selleks kasutama 27 erinevat regulatsiooni. Ühtne digitaalturg toob endaga kaasa uusi töökohti, ettevõtlusega alustamine muutub lihtsamaks. Suureneb Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõime. Lähiajal peame leidma ka lahenduse, kuidas sotsiaalmaksule lae kehtestamisega vähendada tööjõu maksukoormat, ilma et see seaks ohtu riigieelarve laekumised.
Nii nagu paindlikum töölepinguseadus, nii aitab ka tööjõu madalam maksustamine otseselt kaasa uute, reaalsete ja kõrgepalgaliste töökohtade tekkimisele.
Konkurentsivõimelise majanduse eelduseks on tõhus energeetikasektor. Lähiaastatel tuleb Eesti riigil väga targalt tegutseda, et meil oleks tagatud energeetiline julgeolek, varustuskindlus, aga ka energia mõistlik hind.
Avatud turu tingimustes suudame konkurentsis püsida eelkõige tänu paindlikkusele, omandi- ja tootmisvormide paljususele. Vaba konkurents ja valikute mitmekesisus tagavad Eestile parimad võimalused ka 20 aasta pärast.
Oma tuleviku kindlustamiseks peame kindlasti tegelema tuumaenergeetika projektidega ja ühenduste loomisega teiste Euroopa Liidu riikide, eelkõige Põhjamaade energiaturgudega.
Head erakonnakaaslased.
Haridus, energeetika ja majandus: need ongi järgmise nelja aasta võtmeteemad. Põhjamaade tiiger on moodne, paindlik ja tõhus riik, mis suudab neis valdkondades pakkuda parimat. See on minu visioon Eesti lähitulevikust. Visioon kõrgelt haritud, kõrgete palkade ja pensionidega rahvast. Visioon ja ühtlasi kohustus.
Kohustus selle nimel järgmised neli aastat sama suure innuga pingutada, nagu me oleme pingutanud viimased aastad võideldes Eesti rahandusliku usaldusväärsuse ja euro eest, majanduskasvu kiire taastumise eest.
Meie pingustel on mõtet ainult siis kui Eesti pere kasvab. Perekeskne ühiskonnamudel vajab senisest palju suuremat tähelepanu.
Me peame kaitsma viljakat vanemahüvitise süsteemi. Me peame tagama oma lastele mugavad lasteaiad ja arendava hobitegevuse. Meie laste tervis peab olema hoitud ja vaim haritud. Riigipoolne abi peab jõudma nendeni peredeni, kes seda tõeliselt vajavad.
Perekond ei tähenda ainult lapsi ja noori isasid-emasid. Ka meie esivanemad on perekonna liikmed, kõige väärikamad neist. Hoolimine eakatest ja neile elamisväärse pensioni tagamine on üks meie peamistest ülesannetest.
Majanduskasvu kiire taastumine tagab ka kõikidele pensionäridele suurema sissetuleku. Kui veel praegu elab 39% pensionäridest vaesusriskis, siis on meie kõikide moraalne kohus vaesuses elavaid eakaid paremale järjele aidata.
Head sõbrad.
Reformierakond on 2007. aasta valimiste võitja. Me kordasime seda lauset ettekuulutusena enne valimisi neli aastat tagasi.
Kui paljud toona tegelikult seda uskusid? Ma arvan, et päris paljud meie hulgast.
Aga küllalt palju oli ka kõhklejaid. Järgmistele valimisele läheme juba uuelt positsioonilt – favoriitidena.
Reformierakonna võitu valimistel eeldatakse. Kunagi varem pole see nii olnud. Nelja aastaga on palju muutunud. Kui valimiste järgselt Reformierakonna populaarsus oluliselt tõusis, siis ütlesid skeptikud ja oponendid: „see on ajutine”. Nad eksisid.
Neli aastat oleme olnud arvamusküsitluste järgi eestlaste seas vaieldamatult eelistatuim erakond. Seda vaatamata asjaolule, et selle aja sisse jääb ka viimase 80 aasta jooksul maailma tabanud kõige rängem majanduskriis.
Rahvas toetab Reformierakonna juhitud valitsust. Seepärast julgen siinkohal ennustada: Reformierakond on 2011. aasta valimiste võitja! Aitäh! Edukat erakonna Üldkogu ja ilusat suve.
Elagu Eesti!