Andres Sutt: Parim pensionisüsteem Eestile

Arvamus
|
Andres Sutt
|
13.11.2019

Valik, milline on Eestile parim pensionisüsteem homme, aga ka aastate pärast, on nüüd Riigikogu käes. Meie töölaual on kaks eelnõud, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide ühine eelnõu ning valitsuse eelnõu. Kahe eelnõu põhimõtteline erinevus on võimaluses võtta pensionisäästud välja ja lõpetada kogumine enne pensioniea saabumist, muutes sellega Eesti pensionisüsteemi põhialuseid. Seda pakub valitsus. Reformierakonna seisukoht on selles küsimuses ühene ja selge – selline võimalus ei ole ei tänaste ega tulevaste pensionäride huvides. Vastupidi, selline valik oleks meie kõigi ühiste huvide vastu. Miks?  Sest ilma kohustusliku kogumispensionita jäävad pensionid ka tulevikus väikeseks, II samba fondideta jäävad Eesti ettevõtete investeeringud madalamaks ja konkurentsivõime nõrgemaks, kõrgepalgaliste töökohtade loomine aeglasemaks ning majanduskasv heitlikumaks. Selline karm stsenaarium vaatab vastu nii Eesti Panga mõjuanalüüsist, Arenguseire Keskuse analüüsist, aga ka valitsuse enda eelnõu seletuskirjast.

Sel sügisel on toimunud mitu avalikku seminari, kus tähelepanu keskmes Eesti pensionisüsteem ja valitsuse soov jagada II sammas laiali. Esinduslikem neist septembris Eesti Pangas, kus esinejateks pensionieksperdid Poolast, Ungarist, Rootsist, Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF), OECD-st ja loomulikult Eestist. Nii Poola kui Ungari esinejad tõdesid, et II samba vabatahtlikuks tegemine nende kodumaal oli suur läbikukkumine. Poola valitsus on otsustanud kogumispensioni süsteemi nüüd sisuliselt taastada, aga suurema maksukoormusega.

Just Eestit väisanud IMF-i iga-aastase missiooni soovitus valitsusele on jätta II sammas kohustuslikuks. Mõned ütlevad seepeale, et praktika on tõe kriteerium. Aga tark ei õpi ainult enda, vaid ka teiste kogemusest. Ja just rahvusvahelisele praktikale IMF-i soovitus tugineb.

On valminud mitu kaalukat mõjuanalüüsi. Eesti Pank on hinnanud valitsuse eelnõud rahvusvahelise kogemuse vastu, analüüsinud, milline oleks muudatuste pikaajaline mõju pensionite suurusele ja maksukoormusele, eraisikute säästmis- ja tarbimiskäitumisele, finantsstabiilsusele ning milline oleks lühiajaline mõju majandusele, kui pensionisäästud saab kasutusele võtta lähiaastatel. Pensionite teemal on just oma uuringu avaldanud Arenguseire Keskus, hinnates, milline oleks pensionite suurus kogumispensioniga ning kogumispensionita (ehk vaid I samba maailmas). Kõik need analüüsid kinnitavad üht – Eesti vananeva rahvastiku tingimustes ei ole kohustuslikule kogumispensionile paremat alternatiivi. Mõlemad analüüsid tuleb võtta eelnõude arutelul Riigikogus lauale. Nii saame Riigikogus teha kaalutud valikud, mitte otsustada õhina- või emotsioonipõhiselt.

Mis on toonud meid siia, aitab meid viia ka edasi

Praeguse  pensionikorralduse kujundamisel 17 aastat tagasi oli keskne eesmärk leevendada elanikkonna vananemisega kaasnevat survet pensionite rahastamiseks. Kogumispensionil, ehk II ja III sambal on selles kandev roll. Ja mida aeg edasi, seda suurem saab olema II samba osatähtsus inimese pensionis – Eesti Panga hinnangul on see 30% kanti, Praxise analüütikute hinnangul 1990ndate põlvkonnal isegi 45% ringis. Nii oleks halvim valik toimiva süsteemi lammutamine, mis põlistaks Eestis Euroopa Liidu madalaimad pensionid suhtena viimasesse palka ja üksi elevate pensionäride kõrgeima vaesusriski. Seepärast seisame me kindlalt II samba laialijagamise vastu. Kõik teised muudatusettepanekud on aga kaalumist väärt.

Eesti kolmel sambal põhinevat pensionisüsteemi on rahvusvahelises võrdluses tunnustatud. Algselt konservatiivsetel põhimõtetel loodud süsteemi on aja jooksul ka korduvalt täiustatud. Suuremad muudatused tehti 2008. ja 2015. aastal ning viimati 2018. aastal, alandades käesoleva aasta septembrist valitsemistasude piirmäärasid ning lubades investeerida aktsiatesse kuni 100% fondi varadest. See 2018. aasta seadus, mis sai teoks koalitsiooni ja opositsiooni koostöös, valiti Riigikogu eelmise aasta parimaks seaduseks.

Teeme pensionisüsteemi veel paremaks

Meie eelnõu eesmärk on lahendada pensionisüsteemi kolm olulist kitsaskohta – esiteks, muuta II samba jäik väljamaksete süsteem paindlikuks, lahendades sellega tänase süsteemi suurima puuduse; teiseks, taastada II ja III samba väljamaksete maksustamine algsel kujul; ning kolmandaks, oluliselt parandada inimeste informeeritust nende pensioniõigustest ja väljamaksete võimalustest. Nendes punktides on meil ka oluline ühisosa valitsuse eelnõuga.

Meie eelnõu kohaselt saavad inimesed valikuvabaduse kogutud pensionivarade kasutamiseks pensionieas. Väljamaksete jäikus on suurim mure, mida inimesed on väljendanud. Lisaks praegu ainsa võimalusena eksisteerivale kindlustuslepingule, saaks inimene edaspidi valida fondipensioni, ühekordse osalise või täieliku väljamakse või nende valikute kombinatsioonide vahel. Erandkorras on võimalik II samba raha enne pensioniiga kasutada täieliku töövõimetuse tekkimisel, teatud tingimustel töötuks jäämisel eelpensioni eas või raske haiguse ravi rahastamiseks.

Teiseks, maksustamisperioodi tulust arvatakse välja kõik III samba väljamaksed ning II samba tähtajatu või enam kui 15-aastase tähtajaga pensionilepingu või fondipensioni väljamaksed. Praegu lähevad need väljamaksed maksustatava tulu arvestusse täies ulatuses, mille tulemusel kaotab kõige rohkem keskklass ehk inimesed, kelle kuukeskmine sissetulek jääb 1200 ja 2100 euro vahele. Selles tuluvahemikus maksustatakse igat juurde tulevat eurot 31% maksumääraga.

Ning kolmandaks saab Pensionikeskus ülesande teha inimesele lihtsal ja arusaadaval moel kättesaadavaks ülevaate tema kogunenud pensioniõigustest ja valikuvõimalustest, sh kõikidesse pensionisammastesse kogutud õiguste ja varade suurus, tootlus erinevates ajaperioodides ning võrrelduna valitud fondile vastava turuindeksiga, tasutud haldustasud, väljamaksete võimalused ning pensioniprognoos.

Miks alles nüüd ja miks just sellised muudatused?

Me ei saa muuta minevikku. Küll on meil võimalus ja kohustus kujundada tulevikku, tehes selliseid poliitikavalikud, mis mõjutavad positiivselt Eesti inimeste edasist käekäiku. Miks neid muudatusi on vaja teha? Sest Eesti rahvastik vananeb ja inimesel peab olema võimalik usaldada oma riiki ja riigi antud pikaajalisi lubadusi. II samba vabatahtlikuks tegemise pooldajad eiravad Eesti demograafilisi trende, nii nagu kliima soojenemise eitajad ignoreerivad teadlaste uuringuid ja fakte. Eitajatele on see usu küsimus ja jätkem neile vabadus uskuda. Kuid päriselu läheb edasi ning päris probleemid vajavad lahendusi. Eestis on üksi elavate pensionäride vaesusrisk Euroopa Liidu kõrgeim. Ilma tööeas pensioniks säästmata jääbki inimene sõltuvaks ainult riiklikust pensionist. Riiklik pension kaitseb tulevikus vaid vaesuse vastu, tagades elamiseks hädavajaliku, kuid on ebapiisav elustandardi säilitamiseks. Nii Eesti tänased kui tulevased eakad väärivad enamat ning seepärast on meie pensionisüsteemi hoidmine ja paremaks tegemine meie ühine huvi.

Ma mõistan ahvatlust sirutada käsi 17-ne aastaga kogutud raha järele ja kasseerida sisse maksutulu II sambast väljavõetud rahalt. Ühelt miljardilt teeniks valitsus ühekordset maksutulu vähemalt 200 miljonit, kahelt miljardilt vähemalt 400 miljonit, tänase astmelise maksusüsteemi abil ilmselt rohkemgi. Poliitikakalendris on see eriti kasulik 2021. aastal, enne kohalikke valimisi. Kuid rahanduslikult on see valik vastutustundetu ja ebakompetentne ning kindlasti ei ole see riigimehelik. Pensionisäästude kallale on läinud ka teiste riikide rahahädas valitsused. Poola ja Ungari kurvast näitest kuulsid kõik Eesti Panga pensioniseminaril osalenud.

Seame ambitsioonika eesmärgi

Laseme laialijagamise asemel samba rahal hoopis kasvada ja 7-8 aasta pärast on II sambas ca 10 miljardit ja seda konservatiivsetel eeldustel: aastane laekumine 0.5 miljardit eurot ning senine keskmine tootlus 3.7%. Nii teenib riik oma kodanike huve päriselt ega teeni lühiajaliselt oma inimeste arvelt. Seame eesmärgiks, et tulevikus on pension mitte 40% viimasest palgast, vaid hoopis 70%. Selleks peab meie pensionisüsteem soodustama suuremat, mitte väiksemat säästmist tööaastatel. Ja vaid I sambaga ei saavuta seda kunagi.

Mitte ükski erakond peale Isamaa ei küsinud ega saanud oma valijatelt mandaati Eesti pensionisüsteemi põhialuste muutmiseks. Ja just seda II samba vabatahtlikuks muutmine on. Vastupidi, Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond lubasid kaitsta II sammast laialijagamise eest. Austagem oma valijaid ja seiskem neile valimiste eel antud lubaduste eest.

Meie oleme avatud kõikidele ettepanekutele, mis kitsaskohtade lahendamisele kaasa aitavad. Niisamuti on lubanud käituda ka valitsuserakonnad. Valitsuse eelnõule on kooskõlastusringil juba esitatud hulgaliselt kommentaare, sh ministeeriumitelt, mis osundavad olulistele puudustele ja riskidele. Arvestame nendega.

Teeme opositsiooni ja valitsuse eelnõudest ühe hea seaduse.  Võtame aega selleks, et kuulata eksperte, kaaluda mõjuanalüüse ja ettepanekuid ning teha seejärel Riigikogus informeeritud valikud. Et me ei looks iseenesetarkusest  21. sajandi suurima poliitkelmusega vormilt vabatahtlikku ja maailma halvimat toodet.

Nii toimides tagame tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu ka pärast aktiivset tööiga, põlvkondade vahelise solidaarsuse ning pensionite pikaajalise rahastamise. Et sünniks seadus, mille üle on põhjust rahulolu, mitte häbi tunda. Seadus, mis seisab tänaste ja tulevaste pensionäride huvide eest. Selle eest, et me saaksime järgmisele põlvkonnale anda üle toimiva pensionisüsteemi, mitte madalad pensionid ühes tühja pensionikassa, võlakoorma ja kõrgemate maksudega.

The post Parim pensionisüsteem Eestile appeared first on Andres Sutt.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt