Eile juhtus midagi enneolematut. Balti riikide õhuturbes osalev Hispaania hävitaja Eurofigher Typhoon tulistas Lõuna-Eesti kohal välja õhk-õhk-tüüpi lahingraketi AIM-120. Seda on juba nimetatud ka õnnelikuks õnnetuseks, kuid lõplikke hinnanguid selle kohta, mis ja miks juhtus pole veel tegelikult võimalik anda. Siiani pole kinnitust, mis ca 3 ja poole meetri pikkusest raketist on saanud ja seega kas ta kujutab endast ohtu. Kui rakett ei ole lõhkenud ja vedeleb kuskil põlluserval või metsas, siis pole oht lõplikult kadunud. Arvestades ka seda, et osa inimesi ei jälgi pidevalt meediat ega pruugi juhtunust ka midagi teada ega oska seetõttu ettevaatlik olla. Seega lõplikke hinnanguid saab juhtunu olemusele anda alles siis, kui on kindlalt teada, mis ja miks juhtus ning raketi edasine saatus teada.
Selline juhtum iseenesest on aga väga ebatavaline, et patrull-lennul või õppuste käigus tulistataks tiheda inimasustusega ala kohal välja ehtne lahingrakett. Seni on Balti õhuturbemissioon olnud turvaline. Nüüd aga on vaja muu hulgas ka vastust, mida siis näeb täpselt ette protokoll ehk kuidas ja kelle otsusest piisab, et näiteks õhuturbemissioonil olev hävitaja võib raketi üldse välja lasta. Ja seda tiheda asustusega piirkonnas. Kuidas on võimalik raketti välja tulistada eksikombel? Kuidas on lood tehnilise süsteemiga, mis välistaks inimliku vea ega laseks kogemata raketti teele saata?
Igal juhul on tegemist ainulaadse juhtumiga ja eriti NATO patrull-lendude puhul. Need lennud on seni olnud turvalised ja eksikombel rakette lendu saadetud pole. Nüüd on aga vaja tuvastada raketi edasine saatus, saada vastuseid seni vastuseta küsimustele ning teha korrektiive, mis vähendaksid sellise juhtumi kordusvõimalust. Sellelaadsel veal võib mitte nii soodsate asjaolude kokkulangemisel olla kõrge hind.