Olen Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees. Olen varem olnud välisminister, kultuuriminister, Nõmme linnaosa vanem, Postimehe ja Eesti Raadio ajakirjanik.

Minu peamised teemad on seotud välis- ja julgeolekupoliitikaga.

Pean oluliseks kandideerida, et Eesti elu aitaks kujundada vabadusi ja üksikisikut hindav valitsus.

Teemad, mille eest seisan, on välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamine.


Intervjuu Urmas Paetiga: Euroopa on Venemaad liialt usaldanud 

Kuidas Nõmmel läheb? 

Nõmmel suures pildis läheb nagu Eestil tervikuna. Ühtepidi on suur mure agressiooni jätkumise pärast Ukrainas. Aga teisalt, erinevatel inimestel on erinevad mured ja rõõmud. Väiksemas pildis arvan, et Nõmmel läheb hästi. Meil on siin väga hea keskkond, ühelt poolt kõik linna võimalused ja mugavused ja teisalt võtad suusad selga, lähed natuke ja oledki juba metsas praeguse imeilusa talve sees. 

Sa oled jätkuvalt suur Nõmme patrioot?

Veedan siin kodukandis tõesti suure osa sellest ajast, kui ma Eestis olen, peaaegu pool nädalat igal nädalal. Siin on hea, et paljud asjad ei ole muutunud. Ma mõtlen seda rohelist elukeskkonda, parke ja metsi, mis on nii Nõmme sees kui ka ümber. Ja heas mõttes on muutunud see, et mõningaid võimalusi on tulnud juurde, näiteks mõned sportimisvõimalused. Lasteaedu on hakatud otsast korda tegema, nii et eks ta on selline väike mudel kogu Eesti arengutest. 

Euroopas oled sa nüüd väga tähtsal kohal, nimelt europarlamendi väliskomisjoni aseesimees. Kuidas teid seal tabas Vene täiemahulise agressiooni algus Ukrainas?  

Mina isiklikult olin teisel pool maakera, Kolumbias Euroopa parlamendi delegatsiooniga. Oli väga stressirohke kusagilt teiselt poolt maakera, hoopis teises ajavööndis kogu seda sündmuste käiku jälgida. Esimese hooga tähendas see paari magamata ööd, kuni ma jõudsin Eestisse tagasi lennata, ja siis hakata Euroopa Parlamendi töös kogu selle Ukraina-vastase agressiooni temaatikaga tegelema. 

Kas Euroopa reaktsioon sõjale pole siiski olnud veidi tagasihoidlik? 

Kuidas võtta. Ma arvan Venemaale isegi selline abi, nagu me oleme Ukrainale osutanud, tuli suure üllatusena, sest arvati, et Lääs ei ole valmis Ukrainat toetama, lähtudes sellest, mida nähti 2008. a, kui Venemaa ründas Gruusiat, ja 2014. a Ukrainat. Kõikidel nendel juhtudel jäi läänemaailma reaktsioon ikkagi väga nõrgaks. Tegelikult on selline ulatuslik sõjatehnika andmine ja luureinfo vahendamine olnud Venemaale halb üllatus. 

Aga Venemaa suhtes on Euroopas ja üldse Läänes olnud liiga heatahtlik hoiak, Venemaa režiimi on usaldatud. Seetõttu oli Venemaa mastaapne uus rünnak paljudele šokk. Kui me nüüd küsime, et mis on tulevikus Euroopas julgeolekugarantiid mingi suure autoritaarse või totalitaarse riigi suhtes, siis ainuke saabki olla see, et on maksimaalne koostöö, et minnaksegi üksteisele appi, kui mingi selline uus olukord peaks tekkima. NATO mudel on sisuliselt praegu ainuke, mis võib sellistes olukordades töötada. 

Mis on Eesti roll selles protsessis olnud ja kuidas me hakkama oleme saanud?  

Meie enda tegevusele nii Ukraina abistamisel kui ka riigi sees pole küll midagi ette heita. Oleme ju Ukrainale antud abi suuruse edetabelis inimese kohta maailmas jätkuvalt esimesed. See näitab, et ühiskonnas on väga suur üksmeel, et Ukrainat peab praeguses katastroofis aitama nii palju, kui me saame. Ma arvan, et kui teised Lääne ühiskonnad suudaksid sama palju panustada, siis sõda oleks võib-olla isegi juba tänaseks läbi.  

Meil on Eestis ka neid, kes ütlevad, et nad pole Ukraina ega Venemaa poolt, vaid on rahu poolt, ja arvavad, et nii palju ei peaks Ukrainat aitama ja nende sõjapõgenikke siin toetama. Mis sa sellest arvad? 

Nad võiksid mõelda, mis juhtuks, kui me ei aitaks Ukraina põgenikke, kes elu eest on põgenenud, või et me ei aitaks Ukrainat nii palju, kui me saame, või et me poliitiliselt ei kutsuks üles teisi lääneriike Ukrainat toetama. Mida see meie jaoks tähendaks, kas või lähema kümne aasta perspektiivis? Meie tulevasele julgeolekule oleks see hukatuslik, ukrainlased võitlevad praegu Euroopa vabaduse eest ja meie huvides on igal juhul, et nad võidaks. 

On sul pakkuda retsepti, kuidas sõjaga kaasas käiva energiasõjaga võidelda? 

Ega siin väga häid retsepte ei ole, vastasel korral oleks ju neid kõiki rakendatud. Valitsus on püüdnud järsku energia hinnatõusu riigipoolse toetusega leevendada, see on päris hästi õnnestunud. Pikemas perspektiivis peavad suurenema nii energia tootmisvõimsused Eestis kui ka ülekandevõimsused riikide vahel meie piirkonnas. Mida rohkem energiat toodetakse Euroopas, seda vähem ollakse sõltuvuses välistest allikatest ja seda kindlam ja parem meil tulevikus on.  

Kas Euroopas võetakse energiasüsteemi Venemaast lahtiühendamist tõsiselt või oodatakse, et ühel hetkel läheb kõik vanamoodi edasi? 

See on väga keeruline moment, sest kui ma kohtun erinevat tüüpi inimestega Euroopa riikidest, siis ma kuulen seda mõtet tõesti, et sõda peaks lõppema ära võimalikult ruttu, sest siis me saaksime taastada Venemaaga varasema koostöö. Minu argument sellistel kohtumistel on see, nagu pärast teist maailmasõda oleks juhtunud olukord, kus Natsi-Saksamaa kaotab sõja, aga Hitleri valitsus oleks jätkanud. Kas keegi kujutab ette, et siis muu Euroopa oleks pöördunud Hitleri valitsusega nii-öelda suhete taastamise juurde, et sõda on läbi, nüüd läheb elu edasi? Kõigi üksmeelne reageering sellele on, et see on mõeldamatu. Me ei tohi Venemaad jälle tugevdada, sest siis ühel päeval võtab ta ette uue agressiivse käigu kellegi vastu siinsamas Euroopas.  

Reformierakond on liberaalne erakond, mis tähendab, et tahame inimestele pakkuda vabadust oma elu üle ise otsustada. Mida sa selle korra valimisprogrammist välja tooksid? 

Viimastel aastatel on nii rahvusvahelise turbulentsi kui ka koroonakriisi tõttu riigi roll inimeste igapäevases elus ülemäära tähtsaks muutunud. Kõik edasised otsused ja arengud peaksid olema suunatud sellele, et inimesed saaksid ise võimalikult hästi hakkama. Üks näide, mida me tahaks teha, on maksusüsteemi normaliseerimine. Praegune astmeline süsteem vähendab oluliselt inimeste enda initsiatiivi, eriti just keskklassi oma, kes jäävad 1200–2100eurosele palgale kehtiva maksuküüru alla. Me tahaks selle ära kaotada ja teha 700 eurot tulumaksuvabaks kõigile, et inimesed saaksid oma rahaga ise otsuseid teha. 

Veel mõni teema, millega järgmine valitsus kindlasti peaks tegelema?

Riigikogu on nüüd suutnud lõpuks seadustada eestikeelsele haridusele ülemineku, aga kogu see valdkond vajab järgmiste aastate jooksul väga palju tähelepanu, et kõik läheks õigesti. Et meie ühiskond kuuluks ühte ruumi alates inforuumist, aga ka ühtsesse sotsiaalsesse ruumi.  

Kui sa kohtud Nõmme või Mustamäe eakate inimestega, kuidas nemad praegu toime tulevad? 

Mul on pikaajaline hea koostöö Nõmme eakate keskusega. Hiljuti oli mul hea võimalus nende väga energilist gruppi võõrustada Brüsselis. See on hästi tähtis, et inimestel oleks võimalusi ja nad ise tahaksid kõrgemas eas olla aktiivsed, teha midagi, saada kokku, avastada uusi asju. Omavalitsus saab eakatele inimestele neid tingimusi luua, et aidata neil püsida vitaalsena. See on väga vajalik. Need Nõmme eakate keskuse inimesed on igatahes kõik jätkuvalt väga uudishimulikud, mis võikski olla eesmärk võimalikult laias plaanis. Õnneks uuest aastast tõusevad ka pensionid päris korralikult ja keskmine pension muutub tulumaksuvabaks. 

Mis on nende valimiste põhikonflikt?  

Kõige tähtsam küsimus ongi see, et kas Eesti on ka tulevikus avatud hoiakuga nutikas riik ja ühiskond. See on meile päris suurt edu toonud, võrreldes väga paljude teiste maadega, kes olid samas seisus kolmkümmend aastat tagasi. Aga selle vastu on EKRE, kes tahaks Eesti ühiskonda sulgeda, nii vaimselt kui ka füüsiliselt endasse kapselduma sundida. Vaadates meie ajalugu ja geograafilist geopoliitilist asukohta, olek see väga-väga suur risk ja väga lühinägelik. See on põhimõtteline valiku tegemise koht. 

Urmas Paet: India «neutraalsusel» on tõsine Venemaad toetav poliitiline ja majanduslik mõju

2. märts 2023

G20 võõrustamine paneb India keerulisse olukorda. Kuigi New Delhi jagab lääne muret Hiina pärast, on ta ühtlasi Vene relvade suurostja.

Loe veel

Urmas Paet: tuvastatud on üle 60 000 sõjakuriteo. Kuid tribunali loomine praegu poleks võimalik

19. jaanuar 2023

Et Vene agressioon Ukraina vastu on ELile kõige olulisem välis- ja julgeolekupoliitiline teema, mõjutades paljusid eluvaldkondi ning ennekõike Euroopa julgeolekut, siis tuleb ka kõiki teisi ELi välis- ja julgeolekupoliitilisi küsimusi vaadata läbi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni prisma. Ehk, kuidas ELi suhted kolmandate riikidega aitaksid kaasa Venemaa agressiooni lõpetamisele Ukrainas.

Loe veel