Tugevaimad presidendid on tulnud nii Eestis kui välisriikides poliitikast – sest neil on vajalikud teadmised, kogemus ja kontaktid ning ka ühiskonnatunnetus. See, et Eestis neid välistame, on lühinägelik.
Siit ja sealt kostub justkui etteheiteid, et miks ükski poliitik pole presidendivalimistel oma kandidatuuri esitanud ega soovi justkui presidendiks saada.
See tegelikult ei ole nii.
Olen olnud kogu aeg seda meelt, et loomulikult peaks tugeva välis- ja sisepoliitilise kogemusega inimesed ehk nii mõnigi poliitik olema tõsiste presidendikandidaatide seas. Paraku on seni probleem selles, et presidenti valivate erakondade juhid justkui ei soovi toetada kedagi, kel on teise erakonnaga seos, mis sest, et president peab olema oma ametis tasakaalustaja, mitte ühegi partei esindaja. Ja sellest saab iga tõsise poliitilise kogemusega inimene hästi aru.
Paraku on seni probleem selles, et presidenti valivate erakondade juhid justkui ei soovi toetada kedagi, kel on teise erakonnaga seos.
Jah, Eestil on vaja presidenti, kes tunnetab Eesti ühiskonda hästi ja suudab ka välispoliitikas esimesest päevast peale oskuslikult tegutsema hakata. Ehk tal on nii sise- kui välispoliitikas hea kogemus ning ta on pidanud ka varasemalt valimistel inimestelt mandaati küsima.
Erakonnapoliitilised huvid sõidavad kõigest üle
Senine presidendivalimiste süsteem ei toimi nii, nagu algselt selle loomisel ilmselt loodeti. Selle peamine põhjus on, et erakonnad pole viimasel kahel presidendivalimisel suutnud tõusta kõrgemale oma erakonnapoliitilisest huvist. Sellega on kaasnenud ka kiivus teiste erakondade suhtes, et äkki saab ametisse president, kellel on seos teise erakonnaga.
Kui meenutada erakondade kahte viimast presidendivalimist, siis suuresti on olnud välistatud see, et kandidaat võinuks kunagi olla lähemalt seotud ühe või teise erakonnaga ehk siis tegelikult poliitikaga üldse. Seetõttu on olnud sama hästi kui välistatud kandidaadid, kel on tõsine nii sise- kui ka välispoliitiline kogemus, sest paratamatult on sellised inimesed mõne erakonnaga seotud.
Kaalukas lisaargument on, et president võiks olla enamiku Eesti inimeste jaoks siiski tuntud ka enne presidendiametisse asumist. Pannes ametisse presidendi, keda suur osa Eesti inimestest ei tea, alahinnatakse sellega Eesti kodanikke ning tekitatakse paratamatult vähemalt ametiperioodi alguses ka sisuline legitiimsusprobleem. Ja seda ei maksa eirata.
Täiendav küsimus on see, et president võiks olla enamiku Eesti inimeste jaoks siiski tuntud ka enne presidendiametisse asumist.
On veel üks kaalukas aspekt. Arvestades, et Eesti pole maailma ega Euroopa suurim riik, siis on Eesti poliitikas umbes kaks-kolm inimest, kes ametikoha kaudu saavad ligi teiste riikide juhtidele ja otsustavatele tippkohtumistele. Need on president, peaminister ja välisminister. Seda ametikohast tulenevat võimalust peaksid neid ameteid kandvad inimesed Eesti nimel maksimaalselt ära kasutama.
Seda hõlbustab kindlasti see, kui president on Eesti poliitilise elu kõrval ka välispoliitiliselt n-ö kodus. Tal on varasemast kontaktid teiste riikide otsustajatega ja laiem välispoliitiline kogemus. Samas tunnetab omaenda ühiskonda ega ole oma rahvale vähetuntud.
Soome tugevad presidendid on samuti poliitikud
Kui Soome valiks presidenti samamoodi ja samalaadsete hoiakutega, kui seda Eestis on viimastel kordadel tehtud, siis poleks presidendiks saanud ei Alexander Stubb, Sauli Niinistö ega teised tugeva kogemusega poliitikud.
Eesti praeguse süsteemi järgi poleks nad isegi tõsiselt arutelu all olevate kandidaatide sekka jõudnud, sest tegemist on kogenud poliitikutega nii sise- kui välispoliitiliselt, kes on muidugi olnud otseselt seotud mõne parteiga ja olnud isegi erakonna esimehed.
Eesti erakondade juhtidel on ka võimalus vaadata suuremat pilti. Nii nagu seda suutsid teha nende eelkäijad, kui presidendiks valiti poliitiliselt kogenud Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves.
Erakondade juhtidel on võimalik välja tulla poliitiliselt kogenud kandidaatidega, sest presidendiamet on poliitiline tippametikoht. Ja nii saaks see Eesti ühiskonna huvides kõige efektiivsemalt kasutatud.