Annely Akkermann: mootorsõidukimaksuga puhtama keskkonna poole

Arvamus
|
29.02.2024

Mootorsõidukimaks mõjutab suurt osa ühiskonnast. Kaua pole Riigikogu arutanud eelnõu, mis oleks nii põhjalikult läbi analüüsitud ja arvutatud.

Mootorsõidukimaksu kehtestamisel on mitu eesmärki.

Esiteks on vaja liikuda puhtama keskkonna poole, saastada vähem, vähendada CO2  heidet ja pidurdada kliimamuutusi.

Teiseks on vaja vähendada teedel seisvate autode arvu. Tallinnas, Pärnus ja küllap ka teistes linnades on elamuasumite tänavad autosid nii täis pargitud, et segavad ka autojuhtide omavahelist liiklemist. Pärnu rannarajooni puitasumi kitsastel tänavatel tuleb tihti tagurdada taskusse, et ühesuunaliseks pargitud teel üksteisest mööda manööverdada, rääkimata jalgrattaga, jalgsi ja lapsevankriga liikujatest.

Kolmandaks tuleb vähendada teedele kuudeks pargitud sõidukeid, et koristada kasvõi linnatänavatelt lund. Meie, poliitikud, ütleme tihti, et poliitika keskmes peab olema inimene. Ka liikluse keskmes peab olema inimene. Kõige mugavam ja ohutum peab olema tänaval liikuda inimesel oma kondiauru jõul, jalgsi või jalgrattaga. Sealhulgas lastel ja lastega peredel, suurperedel.

Neljandaks tuleb vähendada ka maal mustsõstrapõõsastesse ja linnas korteriühistute  parklatesse „pargitud“, tegelikult aastateks hüljatud autosid. Lõpuni kasutatud autod peavad jõudma sinna, kus on nende koht – lammutusse, metallikokkuostu. Jäätmed, sealhulgas ohtlikud jäätmed, plastikud, õlid ja akud peavad jõudma jäätmejaamadesse ning taaskasutusse. PARAFRASEERIDES JÜRGEN LIGI: AUTO EI PEAKS KOORMAMA ASJATA, JUHUL KUI TA ON JUBA KASUTUSEST VÄLJAS, AVALIKKU RUUMI.

Viiendaks, meil on registris palju kummitusautosid. Hea poliitika, sealhulgas rahanduspoliitika, alus on õiged andmed. Ka mootorsõidukite registrid peavad saama korda, et avaliku poliitika kujundamiseks oleksid kättesaadavad õiged andmed.

Kuuendaks ei saa unustada ka seda, et riik vajab oma ülesannete täitmiseks, oma kulude katteks maksuraha.

Kellele meeldiks maksud. Mulle kodanikuna igatahes ei meeldi.

Põhiseaduse koostajad nägid seda ette. Nimelt ütleb Põhiseaduse paragrahv 106, et maksudega seotud küsimusi ei saa rahvahääletusele panna. Mõtet edasi arendades, maksupoliitikat ei saa teha petitsioonide, arvamusküsitluste või meeleavalduste kaudu.

Eriti ei meeldi maksude kehtestamine ega tõstmine poliitikutele. See on ebapopulaarne.

Olen liberaalse poliitikuna veendunud õhukese riigi toetaja. Õhuke riik tähendab madalaid makse. Eesti maksukoormus jääb ka peale mootorsõiduki maksu kehtestamise Euroopa Liidu madalamate hulka. Meie maksusüsteem on OECD riikide võrdluses maailma parim. Täna saab teha aasta tuludeklaratsiooni ära vähem kui minutiga, kui on üks tööandja.

Ma leian, et sotsiaaltoetused peaksid olema pigem askeetlikud, see käib käsikäes madalate maksudega. Tööinimene peab elama paremini. Inimestelt peaks koguma makse võimalikult vähe. Liberaalid usuvad, et inimesed teavad ise paremini kui riik, kuidas oma raha kasutada.

Siiski vajab riik maksutulusid riigi kaitsmiseks, hariduse, toimetuleku, tervishoiu, infrastruktuuri ja paljude riigi funktsioonide täitmiseks.

Me oleme digiriik. Meil on palju andmeid abivajajate kohta.

Eestis on hajaasustus, kus ei ole ja ei ole ka võimalik korraldada ühistransporti.

Ilmselt tähendab personaalne riik ka seda, et kohalik omavalitsus saab hüvitada transpordikulusid neile, kellele need käivad üle jõu, nii üksi elavatele eakatele kui ka lasterikastele peredele. Hiljuti esines Riigikogus kõnega Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor, kes ütles, et Eesti ühes suurima pindala ja hõredama asustusega  omavalitsuses peetakse arvestust õpilaste kohta mitte külade, vaid talude kaupa, lapsed jõuavad kooli, saavad koolis toidukorra lisaks ja nagu koolide pingereast hiljuti lugesime, saavad korralikul tasemel koolihariduse.

Mitte kõik maal elavad inimesed ei vaja autot ja mitte kõik maal elavad inimesed ei vaja abi oma transpordi korraldamisel.

Mitte kõik erivajadusega inimesed ei vaja abi oma transpordi korraldamisel.

Mitte kõik lasterikkad pered ei vaja abi oma transpordi korraldamisel.

Lasterikkad on ka pankurid ja erakondade suurtoetajad.

2022. aasta sügisel maksis riik kõigile lastele 50 eurot ühekordset toetust. Minu kui toonase rahandusministri poole pöördus ärimees, kes küsis – „Annely, ma olen miljonär, miks kandis riik mulle 50 eurot lapsetoetust?“.

Maksuleevendused ei aita kõige enam haavatavaid gruppe, neil pole tihti sissetulekuid, maju ega autosid. Neid aitavad personaalsed toetused, milleks tuleb koguda makse, ka mootorsõidukimaksu.

Me räägime personaalsest riigist. Esimene asi, mis riigis peaks olema personaalne, on toetused.

Maksud peavad olema madalad ja võimalikult väheste eranditega.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt