„Õhus on uudiseid“ taskuhäälingu saates arutavad rahandusminister Mart Võrklaev, eelmine rahandusminister Annely Akkermann ja maailma parim rahandusminister Aivar Sõerd, kuidas lõppes möödunud rahandusaasta, kuidas viia ellu EV Presidendi aastapäevakõnes osutatut, miks on mootorsõidukimaks kujundatud just niimoodi, mis on Eesti jaoks oluline järgmises Euroopa Parlamendis ja millele viitavad globaalsed börsid. Mart Aivarilt börsi ostusoovitust välja ei meelitanud.
Mart Võrklaeva sõnul kujunes aasta nominaalseks eelarvepuudujäägiks 3% (kavandati 4 %), mis on kavandatust terve protsendipunkti ehk 400 miljoni võrra parem tulemus. Eelarvele jäi alla käibemaksu laekumine. Üksikisiku tulumaksu laekumine riigile jäi eelarvele alla, kuna maksuvaba miinimum kasvas 654 eurole, kuid kohalike omavalitsuste laekumine kasvas. Kulude poole pealt kasvas oluliselt palgakulu. Palgatõusu vedasid haridus ja sisejulgeolek, kus palk kasvas üle 20%. Riigi kulud kasvasid eelmisel aastal pea 2 miljardi võrra, peale palgakulude kasvasid ka pensionid ja muud sotsiaalkulud.
Aivar Sõerd toonitas, et aasta esimesel poolel laekusid maksutulud isegi kavandatust enam, kuid konjunktuur majanduses halvenes aasta kestel ning aasta teise poole maksutulude laekumine nõrgenes. Samas tööjõuturg püsis tugev. Tööpuudus ei ole märkimisväärselt kasvanud ning inimestel ei ole tekkinud raskusi näiteks oma laenude teenindamisega. Võrreldes eelmise globaalse rahanduskriisiga on olukord teistsugune sellevõrra, et tookord majandus kahanes ka nominaalselt. Praegu majandus nominaalselt kasvab ja riigieelarve tuludki laekuvad nominaalse kasvu järgi kasvavalt.
Annely Akkermanni sõnul on riigikogu liikmetele oluline prognooside täpsus, kuna selle järgi püstitatakse eelarve tasakaalueesmärk, on see siis 0 või 3% SKPst. 1% tähendab enam-vähem 400 miljonit, mille võrra tuleb siis makse tõsta või mitte. Riigikogu liikmed ei taha sugugi makse tõsta. Ikka loodetakse, et äkki on tulud suuremad ja eelarvetasakaalu eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja makse tõsta.
Mart Võrklaeva sõnul ongi olnud pikka aega maksurahu, aga vahepeal on kasvanud tervishoiukulud ja kaitsekulud kumbki 1% SKPst. Kulude kasvu on kaetud laenuga, lisandunud on intressikulud.
Aivar Sõerd nõustus EV Presidendi poolt kõnes väljatoodud eelarvestrateegia selguse nõudega, sest maksukoormusest sõltub paljuski meie konkurentsivõime. Soomes on maksutase kõrgem, kuid Lätil-Leedul enam-vähem sama. Avalikkus ootab selgust, missuguseid kulusid riik kärbib.
Annely Akkermanni sõnul tuleb riigis ära otsustada, kas me tahame paksu või õhukest riiki. Liberaalne Reformierakond usub muidugi kodanike paremasse teadmisse, kuidas oma raha kasutada ehk õhukesse, madala maksukoormusega riiki, aga see tähendab ka õhukest kulupoolt. Ka hakkamasaamise eest tuleb ise vastutus võtta. Kui peaminister ütleb: „Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse“, siis on see tõsi niikaua, kuni meie maksukoormus jääb alla 34% SKPst nagu paarkümmend viimast aastat. Ühiskonna arenedes ja visioonide muutudes on eluliselt normaalne, et maksukoormus liigub erinevate maksuliikide vahel.
Aivar Sõerd nõustub, et pikalt üle oma võimete elada ei saa. Laenu võib võtta pikaajalisteks investeeringuteks, kuid lihtsalt niisama jooksvateks kuludeks, palkade või sotsiaalkulude kasvu katteks, laenuraha kasutada ei tohi. Pärast on väga raske laenukoormust tagasi madalamaks saada.
Mart Võrklaeva sõnul võetakse sellel aastal püsikulude katteks 900 miljonit laenu ning selle trendi vastu võitleb Reformierakond valitsuses.
Mart Võrklaeva sõnutsi on hea, et president tõi oma kõnes välja kõik eelarveprobleemid, kuigi nende lahendamine on keeruline ja ebapopulaarne. Mootorsõidukimakski tehakse selleks, et autode arvu vähendada, autoparki keskkonnasõbralikumaks muuta ja ka riigieelarvesse täiendavaid vahendeid koguda. Automaksul on mitmeid aspekte, nii keskkonnahoid kui varaline-sotsiaalne mõõde.
Annely Akkermanni sõnul on valitsus soovinud maksustada madalamalt juba Eestisse toodud kasutatud autosid, et autod kasutataks lõpuni ning madalama sissetulekuga inimestel oleks võimalik osta kasutatud autosid madalama maksukoormusega. Siiski tuleb ära oodata Euroopa Komisjoni arvamus, kas on võimalik registreerimistasu kasutatud autodele kehtestada üksnes Eestis esmasel registreerimisel. Valitsus soovib vähendada Eestisse toodavate kasutatud autode arvu, kuid Euroopa Komisjon võib leida, et niimoodi kahjustatakse kaupade vaba liikumist üle riigipiiride.
Mart Võrklaeva sõnul valmistatakse ette leevendusmeetmeid erivajadusega inimeste liikumisvajaduse rahuldamiseks. Samuti kasutatakse osa mootorsõidukimaksust üldiseks liikuvuse parandamiseks, liikuvusreformiks. Vanaautode omanikele valmistab kompensatsioonimehhanismi ette Kultuuriministeerium.
Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis seisab Eesti eelarvereeglite eest, aga see ei ole sugugi enesestmõistetav teistes riikides. Mõnel riigil on soov nimetada sotsiaalkulud ümber sotsiaalseteks investeeringuteks ning võtta need välja eelarve tasakaaluarvestusest. Samuti peetakse kõnesid maksude harmoniseerimise toetuseks.
Aivar Sõerdi arvates on Eesti senine maksusüsteem ja maksutase konkurentsieelis. Riikidele peab jääma õigus oma maksusüsteemi- ja maksutaseme üle otsustada.
Mart Võrklaeva sõnul tuleb Euroopast liiga palju kulusid juurde, küll kohustusi luua töökohti ja arendada IT-süsteeme, ja bürokraatiamasina kasvu peab jätkuvalt ohjeldama kindla käe ning kõva sõnaga.
Aivar Sõerdi arvates tuleb majanduse tuleviku prognoosimisel kasuks vaade globaalsetele börsidele. Turuosalised ootavad intresside langust, sel on suur mõju ettevõtlusele, kuigi keskpangad neid ootusi jahutavad. Küsimus on selles, kas suudetakse majandus pehmelt maandada. Samas on üleval veel mitmeid riske ja inflatsioon on visa taanduma.
Mart Võrklaev püüdis Aivar Sõerdilt ka ostusoovitust välja meelitada. Aivar Sõerd ütles, et tehisintellekt on juba oma kasvu teinud, aga ringi võiks vaadata Euroopas, kus on veel madalaid ostutasemeid, mõnel sektoril läheb juba hästi, aga mõnel veel mitte.
Hakka meie taskuhäälingu püsikuulajaks – jälgi meie saateid nutiseadmes.
Kuulmiseni!