EKRE lammutab riigi julgeoleku aluseid
EKRE on avalikult välja öelnud, et riigikogus sadade kaupa 1-sendilise, 1-päevaliste ja 0,01-protsendipunktiliste sisutute muudatusettepanekute eesmärk on erakorraliste valimiste esile kutsumine. Tegelikult taotletakse palju enamat – Eesti senise välis- ja julgeolekupoliitika lammutamist, mis meie geograafilises asukohas tähendab riigi lükkamist Venemaa rüppe. Kas tegemist on kasulike idiootide arutu sehkendamisega või hästi kinni makstud sihipärase tegevusega, jääb igaühe enda otsustada.
Eesti on olnud Ukraina üks suuremaid toetajaid sõja esimesest päevast peale ja sellel on väga praktiline põhjus. Eesti rahvamajanduse kogutoodang on 0,24% Euroopa Liidu riikide kogutoodangust. Kui teised riigid toetavad Ukrainat samas mahus kui Eesti, on ühine toetus üle 400 korra suurem.
Teisest küljest on Eesti üks väiksemaid riike otse Venemaa piiri ääres. Venemaa sajandite pikkused ambitsioonid Eestit ja teisi Balti riikide okupatsiooni raudses haardes hoida on hästi teada ning enne 1990. aastat sündinud inimestel omal nahal läbi elatud. Eesti julgeolek on rahvusvahelise koostöö eesmärk ja tulemus. Eesti on deklareerinud, et ei me ei jää enam kunagi üksi, me tagame oma julgeoleku rahvusvahelise koostöö, NATO ja Euroopa Liidu liikmelisuse kaudu.
EKRE on tõkestanud riigikogus neli Ukraina abistamisega seotud eelnõud.
EKRE ja tema muudatuseettepanekud
Esimese Riigikogu otsuse eelnõuga nr 258 võtaks Eesti endale kohustuse tasuda Euroopa Liidu poolt Ukrainale antava eelarveabi laenu intresse maksimaalselt 5 890 628 euro ulatuses. Kokku on lepitud, et kõik Euroopa Liidu riigid osalevad Ukrainale antava laenu intresside tasumises kuni 2027. aastani võrdelisest nende osakaaluga Euroopa Liidu kogurahvatulus. Laenu enda maksab Ukraina ise tagasi. EKRE on esitanud eelnõule 100 üksteist välistavat muudatusettepanekut eraldise vähendamiseks 1 euro kaupa kuni 5 890 527 euroni. Koos 10-minutiliste vaheaegadega ning paari minutiga hääletusele panemiseks ja hääletamiseks kuluks vastuvõtmiseks aega ca 16-17 tundi.
Teise riigikogu otsuse eelnõuga nr 259 soovitakse suurendada 42 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu Arengupangas (CEB) Eesti osalust 9,872 miljoni võrra, Eesti osalus kapitalis on olnud 0,232% ja see säiliks, kui kõik senised liikmed otsustavad oma osalust suurendada võrdeliselt. CEB nõukogu on kiitnud heaks Ukraina liitumissoovi ja peale Ukraina siseriiklike protsesside ning liikmelisuse tingimuste täitmist on pangal võimalik toetada Ukrainat vastavalt oma strateegilistele eesmärkidele ja tegevussuundadele.
Eestil endal on olnud CEBis kokku 6 laenuprojekti 290,6 miljoni väärtuses, samuti on saadud kaks toetust summas 250 tuhat eurot. Kapitali suurendamisega saab CEB juurde võimekust Ukraina sõja mõjude leevendamisel ning sõjajärgsel ülesehitamisel. EKRE on teinud eelnõule 50 muudatusettepanekut summa vähendamiseks 200 tuhande euro kaupa kuni 0-ni. Kui EKRE oleks teinud ühe ettepaneku – mitte osaleda CEB kapitali laiendamises -, oleks lihtne hääletada üht ettepanekut. 50 üksteist välistavat muudatusettepanekut tähendavad 50 10-minutilist vaheaega ehk 8-9 tundi istungit.
Kolmanda riigikogu otsuse eelnõuga tehakse ettepanek tagada Euroopa Investeerimispanga (EIB) poolt Ukraina toetamiseks loodud fondi (EU¤U) 10 miljonit suuruse riigigarantiiga. EIB rahastamise fookuses oleksid kriitiline infrastruktuur – koolid, haiglad, energeetika, joogivesi, kanalisatsioon, transport, digitaalne- ja küberturvalisus, samuti ettevõtluse ja töökohtade toetamine.
Kui riik toimib, siis saavad Ukraina kodanikud jääda kodumaale ja mitte emigreeruda, mis omakorda vähendab migratsiooni teistesse riikidesse sh Eestisse ja vastavaid kulusid neis riikides. Kahjuks on EKRE ja Isamaa riigikogu päevakorra nii tihedalt täitnud niinimetatud obstruktsiooniliste, mis kena väljend sisutühja ajaraiskamise kohta, küsimuste ja kõnedega, et see eelnõu pole mahtunud isegi mitte päevakorda.
Neljas eelnõu, tulumaksuseaduse muutmise eelnõu nr 337 algatati rahanduskomisjonis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kirja põhjal, milles sooviti, et Eesti eraisikud ja -ettevõtted saaksid vähemalt veel ühe aasta annetada seaduses loetletud seitsmele Ukrainale abi koguvale mittetulundusühingule piiranguteta tulumaksuvabalt nii, nagu see on toimunud sõja algusest peale.
Lisaks on selles eelnõus laste huvihariduskoolide tasude maksuvabastus kuni üldhariduskooli lõpuni ja elukindlustusriskiga pensionifondi enda varem sissemakstud raha välja võtmine maksuvabalt. EKRE liikmed on esitanud sellele 200 üksteist välistavat muudatusettepanekut tulumaksu vähendamiseks 0,01 protsendipunkti kaupa.
Kolm tuhat EKRE-stiilis muudatusettepanekut seaduseelnõudele suudaks koostada ka üks erakonna kontori töötaja. Õnneks on põhiseaduse loojad näinud ette, et alati võib tekkida 16 või 28 valimistulemustes pettunud saadikut, kes kibestunult asuvad riiki „terroriseerima“. Sisutust kaigaste kodaratesse loopimisest möödaminekuks on Põhiseadus ette näinud usaldushääletuse võimaluse, mis tähendab, et kui valitsus esitab eelnõu, mida toetab enamus saadikuid, saab selle seadusena vastu võtta sisutühje muudatusettepanekuid lõputult arutamata. Põhiseadus ei võimalda riiakal vähemusel riiki seisma panna ega kuristikku juhtida. Usaldushääletus on siiski kõige viimane võimalus eelnõu menetlemiseks.
Praktikas juhtub tihti, et eelnõu läheb riigikogus paremaks. Nii näiteks on riigikogus maagaasiseaduse muutmise käigus loodud tuuleelektrijaamade keskkonnahäiringu hüvitise nn tuulikutasu kehtestav seadusesäte.
Septembri alguse seisuga on Eestis tööle asunud 27 000 sõjapõgenikku Ukrainast. Nad leevendavad Eesti ettevõtete töökäte puudust. Arenguseire Keskuse arvutuste kohaselt panustavad rahvamajanduse kogutoodangusse 287 miljoniga ja maksavad makse 56 miljonit. Võrreldes Ukraina sõjapõgenike töötahtega ning panusega Eesti majandusse on meie riigi toetus nende nelja eelnõuga vähim, mis me saame Ukraina heaks teha.
Pealtnägija vahendusel nägime, kuidas mõned meie hulgast, noored Eesti mehed, võitlevad, kannatavad külma ja tühja kõhtu, riskivad eluga, Ukraina, Eesti, Baltimaade ja kogu läänemaailma vabaduse eest. Ei jätku sõnu kirjeldamaks piinlikkust nende ees riigikogus toimuva pärast.
Ka EKRE esimees Martin Helme on ERR raadiodebatis (Kaja Kallasega 23.02.2023) öelnud, et see (sõda Ukrainas) on meile eluohtlik olukord. Ukrainas toimuv ei ole ju vaid kahe riigi vaheline sõda, vaid see on maailma julgeolekut ümber defineeriv konflikt, mis võib vabalt minna ka suureks Euroopa sõjaks, suureks maailmasõjaks kuni tuumasõjani välja.
Ainus küsimus on selles, missugune on EKRE motivatsioon Ukraina abi tõkestamisel. Kas nad on kasulikud idioodid, küünilised mahamüüjad või võimunäljas karjeristid? Ükski eelkirjeldatud määratlus ei peaks iseloomustama riigikogu liiget.
Riigikogus ongi seetõttu 101 liiget, et kui 20-30 osutuvad südametuks, siis ülejäänud viivad riigi läbi majandusraskustest ja julgeolekuohtudest. Häid inimesi on igal pool – koolides, haiglates, tehastes, kauplustes, kaitseväes, valitsuses, kõigis riigiametites ja riigikoguski, peaasi, et nad ei väsi ja ei anna alla.