Tööd on veel palju teha, kuid Tallinn on õigel teel.
Kellele ei meeldiks linn, kus meil kulub vähem raha transpordile ja eluasemele või kus tänu paremale tervisele on tööl produktiivsus kõrgem ning kulud haiguste raviks väiksemad. Just selliseid linnu kujundataksegi, aga mitte subjektiivse maitse, vaid teadmistele ja teadusele rajatud kliimaneutraalsuse eesmärkide järgi.
Kujutage ette Põhjala või Euroopa kesklinnu või meie Karlovat, Pelgulinna, Kalamaja või Kadriorgu, kus tänavad on parasjagu suured, hoonete vahel ei haiguta meeletud vahemaad ning puude ja põõsaste jaoks on ruumi. Linnaruum nagu Pätsu ajal. Lisage juurde kaasaegsed ehitusvõtted või külastage uusarendusi Põhjamaades või Madalmaades – keerulisem see pole.
Näiteid erasektorist
Ettevõtted näevad suurt majanduslikku potentsiaali. Juuni alguses toimus Rotterdamis üks suurimaid linnakonverentse Urban Future. Üle kahe tuhande osalejaga üritusel olid kohal nii BMW, Toyota, Husqvarna ning mitmed teised väiksed ja suuremad tehnoloogiaettevõtted. Parim näide on Põhjamaade suurima kinnisvaraarendaja NREPi ning 21 miljardi euro suuruse riskikapitalifondi Urban Partners koostööprojekt linnadega, et luua 15-minuti linnu. Partneriks on suurärimehe ja New Yorki kolmekordse linnapea Michael Bloombergi osalusel asutatud C40 ehk maailma kõige uuenduslikemate linnade ja ettevõtete ühendus.
ÜRO andmeil saavad linnad vähendada süsiniku jalajälge 25% ainuüksi parema liikuvusega. Genti, Zürichi, Tartu ja Houstoni ülikoolide äsja avaldatud uuringu järgi aga tosinas suurimas Ameerika linnas koguni 50-88%. ÜRO avaldab 2027. aasta eriraporti, kuidas teaduspõhiselt linnade keskkonnajalajälge vähendada. Eestist on kutsutud mu endine kolleeg, Helen Sooväli-Sepping Tallinna Tehnikaülikoolist.
Mediitsinitööstuse hiid, taanlaste Novo Nordisk, töötab ligi viiekümne linnaga, et hea linnaruumiga vähendada (kroonilisi) haigusi (vt ka Karmen Jolleri ja minu ühislugu). Ettevõte rõhutab kui olulised on veerandtunnised linnad tervisele. Kui on võimalusi rohkem igapäevaselt end liigutada ja vähem istuda, näeme ka rohkem teisi inimesi.
Kus küll selliseid linnu leidub?
Oslo, Euroopa 2019. aasta roheline pealinn, on teinud palju, et inimesed saaksid liikumisviise ise valida ja seeläbi ka rohkem liikuda. Oslo linnastul ehk 19 vallal on üks ühistranspordisüsteem ja -pilet. Rattaga sõidetakse üha enam, ka talvel. Autoga sõidetakse mõistagi, aga autode summaarne läbisõit on 2007. aasta tasemel, ehkki elanikkond kasvab ning linna tullakse mujalt tööle. Eri liikumisviisid on tasakaalus, jagunedes jämedalt kolmeks – jalgsi, ühistranspordi ja eraauto vahel. Rattaga sõidetakse ligi kümme protsenti ning eesmärk on 15%. Oslo linnatranspordi juht Bernt Reitan Jenssen ütleb aga, et tunnelid ei ole lahendus, vaid tunnelid autodele suurendavad autostumist – see on esilekutsutud nõudlus (induced demand).
Rotterdami pommitasid sakslased II maailmasõjas maatasa. Nagu meil venelased hävitasid Narva ja märtsipommitamises ligi pool Tallinnat. Nüüd on Rotterdam kõige autostunum Madalmaade linn – Ameerika linnade eeskujul rajati ruumi autoliiklusele. Ja ometi on see fantastiliselt õnnestunud linn! 10% elanikest sõidab ühistranspordiga, 28% inimestest on rattal, 10% kõnnivad ning 43% sõidavad eraautoga. Linnavalitsus seab ja täidab eesmärke – 2010-2020 vahemikus on rattaliiklus kasvanud poole võrra. Arvutati välja, et kui ratturid saavad sõita 1km/h kiiremini, võidab linnakassa sellest 26 miljonit eurot aastas, sest vähem on õnnetusi, tervisehädasid, ummikuid ning rohkem on inimesi tänavatel, mis toob äridele käivet ning aitab luua töökohti.
Stuttgart rajab kesklinnas rongijaama taha Rosensteini linnaosa, kus ainult 10% korteritest on parkimiskoht. Igasse kvartalisse ehitatakse liikuvuskeskus. Nendes viiekorruselistes parkimismajades saab laenata autot ja rattaid. Sarnased arendused on käsil ka Heidelbergis Patrick Henry ja Utrechtis Merwede linnaosas, kus iga kolme elaniku peale planeeritakse autojagamisteenuseid ning parkimisplatse.
Brüsselis antakse ruumi tagasi jalakäijatele, ehitatakse rattateid ja liiklust korraldatakse kvartalite kaupa. Liiklusõnnetused on kesklinnas vähenenud aastaga 21% ja vääveldioksiidi (NO2) tase on õhus langenud 35%.
Roomas tehakse kahel moel 15-minuti linna. Tihedas kesklinnas antakse kõigile liikumisruumi ja luuakse väljakuid. Äärelinnades tehakse seevastu lineaarparke, et inimesed saaksid ohutult ja heas keskkonnas liikuda.
Mis teeb Tallinn?
Alustasime linnaosasid ühendavate parkide rajamist, mida tuntakse ka putukaväila nime all. Sarnased on ka Karlavägen ja Valhallavägen (Stockholm), High Line (New York), Superkilen (Kopenhaagen), Pohjoisesplanadi ja Hyväntoivonpuisto (Helsingi), Vondelpark (Amsterdam) või Hofbogenpark (Rotterdam). Talvel koristame lund kõnniteedelt märksa paremini, et ka siis pääseks põhjamaine inimene omal jalal liikuma.
Järgmise aasta jooksul alustame peatänava projekteerimist, loome rattaringluse, istutame sadu puid, ehitame inimestele liikumiseks uusi teid ja parke, samuti mänguväljakuid ning palju muud. Loome uue kauaoodatud parkimisnormi, et tuhat uut korterit teie koduasumis ei võrdu tuhande uue autoga. Ei arhitektid (teadjad) ega arendajad (turg) ei pea seniseid ülemõistuse kõrgeid nõudmisi mõistlikuks.
Seega oleme teinud algust vana hansalinna pööramist tagasi Läände. Elu linnas läheb paremaks. Aeglasemalt kui sooviks, aga Euroopa suunas ja aina tõusvas tempos.