Avalikustatud EKRE riigikaitseprogramm teeb ainult pool rehkendust. Tankikompaniide loomine ja sõjaaja kaitseväe suurendamine vajavad neid samu harjutusalasid, mille vastu EKRE poliitikud võitlevad.
Eesti julgeoleku tagab aktiivne liikmelisus Euroopa Liidus, NATO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning ühiskonna kõigi liikmete osalemine laiapindses riigikaitses totaalkaitsele omase võitlejate, võimaldajate ja võimendajate kombinatsioonina.
Eesti teeb oma suuruse kohta väga palju sõjalise riigikaitse heaks. Meie kaitse-eelarve jõuab 2023. aastal esimest korda miljardi euroni ning ületab 2024. aastal sisemajanduse kogutoodanguga võrreldes kolme protsendi piiri. See võimaldab teha riigikaitsesse mitmeid olulisi investeeringuid ja arendada välja kriitilise tähtsusega võimeid.
Kuid, nagu on öelnud kaitseminister Hanno Pevkur, on parimad üksused ja moodsaim varustus ilma väljaõppeta nagu tippsportlane treeninguta. Kaitseväe efektiivsus sõltub temale loodud väljaõppetingimustest. Harjutusalad peavad olema piisava suuruse ja optimaalse kasutuskorraga, et meie kaitseväelased harjutaksid koos liitlassõduritega. Praegu kasutatavad harjutusväljad on aga Eesti vajadustele kitsaks jäänud.
Uusi harjutusvõimalusi vajab ka EKRE plaan luua mõlemale jalaväebrigaadile tankikompaniid ja suurendada sõjaaja kaitseväge vähemalt 55 000 meheni. Ometi tegutsevad EKRE poliitikud Eesti kaitseväele vajalike harjutusalade loomise vastu.
Näiteks otsustas enne jõule ekrelase Mati Kuklase juhitav Rõuge vallavolikogu mitte toetada Nursipalu harjutusala laiendamist. Mõistan selles piirkonnas elavate inimeste muret, kuid seesugune veesogamine ei ole lahendus. 21. sajandil tuleb eraomandi avalikes huvides kasutusele võtmisel leida rätsepa lahendused. Inimestega tuleb läbi rääkida ja leida tasakaal.
Seega soovitan EKRE poliitikutel oma erakonnakaaslastega suhelda ja teha neile selgeks, et uute harjutusväljade rajamine on vajalik Eesti iseseisvuse ja julgeoleku tagamiseks.