Eesti on aastaid toetanud Gruusia demokraatlikke arenguid ning lähenemist NATO-le ja Euroopa Liidule. Seda enam lähevad meile korda Gruusia hiljutised sündmused.
Ka ei ole kaugeltki kõigile meele järele Gruusia praeguse juhtkonna püüdlused tihendada sidemeid NATO ja Euroopa Liiduga. Gruusiat vaevavad endiselt kaks riigi territooriumil asetsevat külmutatud konflikti piirkonda – Abhaasia ja Lõuna-Osseetia. Seega on Gruusia ebastabiilsusest huvitatud jõude mitu ning viimaste rahutustega Thbilisi tänavatel nad oma eesmärgi osaliselt ka saavutasid.
Olgugi et Gruusias kujunenud olukorra eest kannab koos valitsusega vastutust ka opositsioon, vaadatakse lahenduste otsimisel ennekõike ikka presidendi ja valitsuse otsa.
Otsus kuulutada presidendivalimised välja 5. jaanuariks oli õige ning see loob eelduse energia suunamiseks mõtestatud valimiskampaaniasse, mitte tänavarahutustesse. Erakorralise seisukorra kehtestamise ja meediavabaduse piiramise otsus vajavad aga kindlasti veel analüüsi ja selgitamist.
Külmutatud konfliktid
Eesti jätkab Gruusia demokraatlike valikute toetamist ning hiljutiste sündmuste valgusel tuleb Gruusia juhtidel edasiste otsuste tegemisel ja nende selgitamisel nii kodu- kui välismaal olla veelgi hoolikam.
Lähemad kuud on Gruusiale Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaade võimalikult ühtse toetuse poolest äärmiselt olulised. Ja see toetus peaks väljenduma ennekõike eelseisval kevadel Gruusiale liikmesuse tegevuskava ehk MAP-staatuse andmises ning viisalihtsustuskõneluste alustamises ja edukas lõpetamises Euroopa Liiduga.
Gruusia on järjekindlalt ja edukalt demokraatlikku ühiskonda üles ehitanud. Seetõttu on oluline, et hoolimata viimastest sündmustest ka NATO ja Euroopa Liit oma poliitilist tuge suurendaksid.
Ilmselt on mõningaid riike juba varemgi ettevaatlikuks teinud Gruusia pingelised suhted Venemaaga ning olukord, kus Gruusia territooriumil on kaks külmutatud konflikti piirkonda.
See olukord on aga juba loonud lubamatuid kurioosumeid. Näiteks on juba pool aastat jõus Euroopa Liidu – Venemaa viisalihtsustuslepe, mis võimaldab ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, aga ka ülejäänud Gruusia Vene passidega inimestel reisida Euroopa Liitu lihtsamalt ja odavamalt saadud viisaga kui Gruusia kodanikel.
Arvestades Gruusia märksa suuremat lähedust ELi riikidega, on see arusaamatu olukord, mis tuleb kiiresti parandada.
Ka jätkab Eesti oma partneritega arutelu, kuidas suurendada ELi rolli külmutatud konfliktide lahendamisel.
EL peab vajadusel alati selgelt välja ütlema, et mitte ükski ettekääne, mitte ükski otsitud, kunstlik ja asjasse mitte puutuv pretsedent ei saa õigustada Gruusia territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud samme.
Gruusia on olnud väga edukas ka ELi naabruspoliitika tegevuskava täitmises. Ja seda enam peab naabruspoliitika partneritel olema teadmine, et kui Gruusia seda soovib ning selleks valmis on, peab tal ühel päeval olema ka võimalus Euroopa Liiduga liituda. Nii on Euroopa Liidu idasuunalise naabruspoliitika tugevdamine ka üks Eesti eesmärke.
Ebamäärase perspektiiviga riikide tsooni jätmine Venemaa ja Euroopa Liidu vahele töötab vastu Euroopa stabiilsusele ning seetõttu tuleb sellise tsooni tekkimist vältida. Lisaks Gruusiale tuleb igati toetada Moldova, Ukraina, aga ka teiste Lõuna-Kaukaasia riikide Euroopa-suunalisi arenguid.
NATO-liikmesuse teel on Gruusial praegu nn intensiivistatud dialoogi staatus, millest järgmine oleks liikmesuse tegevuskava.
Vajame uurimisrühma
6. augusti raketiintsidendist tulenevalt peaks Euroopa Liit aga looma alalise uurimisrühma, mis sellelaadsete intsidentide korral saaks kohe kohale sõita ning kiirelt ja sõltumatult asjaolusid uurida.
Süüdlaste väljaselgitamine ja hinnangu andmine selliste intsidentide puhul suurendavad aga lootust, et kihk uuteks provokatsioonideks on väiksem. Eesti on ettepaneku nn kiirreageerimise uurimisrühm luua oma partneritele teinud ning loodetavasti on võimalik see võimalikult ruttu ellu viia.
Mida lähemale Gruusia MAP-staatuse saamisele jõuab, seda suurem on paraku ka risk, et Gruusia siseolukorda püütakse destabiliseerida. Neid, kellele Gruusia lähenemine NATO-le ning lääne väärtusteruumile ei meeldi, on piisavalt nii väljaspool Gruusiat kui riigi sees.
Seda enam on meil ja teistel NATO riikidel ohtlik järele anda ning MAPi andmisega veelgi viivitada. Sest see oleks selge signaal neile, kellele Gruusia demokraatlik tulevik ei meeldi, et olete õigel teel ja teie meetodid mõjuvad. Ja see omakorda on oht elavdada konflikte nii Abhaasias ja Lõuna-Osseetias kui mujalgi Gruusias.
See, kuidas Gruusial läheb ja kui tõsised on NATO ja Euroopa Liidu riigid oma toetuses, on ka märk ja eeskuju teistele riikidele, kes on võtnud eesmärgiks ehitada üles demokraatlik riik. Pean siin silmas eelkõige Ukrainat ja Moldovat.
Seega seisab meil ja teistel Gruusia sõpradel lähikuudel ees jätkuv töö, et veenda kõiki NATO partnereid Gruusiale MAP-staatuse andmise vajalikkuses ning Euroopa Liidu kolleege viisalihtsustusleppe sõlmimise ainuvõimalikkuses. Nii nagu sõbrad seisid meie eest enne meie liitumist NATO ja ELiga.