Tõnis Kõiv: kriisist väljumise teed Ameerikas ja Eestis

Eesti riigil tuleb jätkata konservatiivset eelarvepo­liitikat ja mitte elada edas­pidigi üle oma jõu, arvab Tõnis Kõiv.

Ameerika Ühendriikide Kong­ress ja Senat kiitsid pärast vaidlusi heaks ligi 800 miljar­di dollari suuruse majanduse stimuleerimise plaani. Väga rahul pole selle plaa­niga ei demokraadid ega va­bariiklased/kuid mõlemad on ühel meelel: tähtsam kui iga üksikosa on plaan ise.

Ameerika majandus vajab usku tulevikku ja seda aitab hiiglasliku rahamahuga plaan luua. Veebruari algul Wa­shingtonis inimestega kohtu­des olid nad kõik arvamusel, et kogu maailma majanduse käekäik sõltub USAst. Seda meelt olid nii Vene Föderatsiooninõukogu välis­komisjoni esimees kui ka Fi­lipiinide senaator, nii Soome europarlamendi saadikud kui Hiina munk.

Kui USA majandus hakkab jälle edenema, on ka teistel riikidel uue majanduskasvu lootust. Ja vastupidi. Ehk siis peame meiegi siin pöialt hoid­ma, et Barack Obama admi­nistratsiooni plaanid majan­dust uuesti jalule upitada õn­nestuksid.

Mida valib Eesti

Eesti riigil tuleb jätkata konservatiivset eelarvepolii­tikat ja mitte elada edaspidi­gi üle oma jõu. Kui riigieelar­ve tulud vähenevad, tuleb vä­hendada ka kulusid. Eurole ülemineku plaan annab kindlad orientiirid, mil­lest kinni hoida: madal inflat­sioon, eelarve tasakaal kolme protsendi piires ja krooni kur­si hoidmine.

Suureks väärtuseks tuleb lugeda eelarvevarusid. Siin­kohal lähen korraks ajas kolm aastat tagasi.

2006. aasta suvel käisid keskerakondlased mööda Ees­tit ringi ja lubasid pudrumä­gesid. Et riigieelarve laekub üle ja kohe tehakse kolme miljardi suurune lisaeelarve ja kõik erakonnad saavad laiali jagada miljardi.Teatavasti moodustasid siis valitsuskoalitsiooni Re­formierakond, Keskerakond ja Rahvaliit. Nii mõnigi jäi keskera­kondlaste juttu peatselt saa­buvast rahalaevast uskuma, mõni lihtsameelne astus erakondagi.

Loomulikult mingit raha laialipuistamist ei tulnud, 2006. aastal said Eesti riigi re­servid täiendust 6,5 miljardi krooni ulatuses. Nüüd võime vaid rõõmu tunda, et meil on reservid kogutud ja saame isegi lätlastele laenu anda. Majandusfoorumil «Tuu­lelohe lend» väitsid ettevõt­jad selgelt, et Eestil on võr­reldes teiste Balti riikidega eeliseid.
Esiteks on meie riigieelar­ves reservid, teiseks on polii­tiline võim stabiilne ja polii­tiline korruptsioon minimaal­ne. Neid eeliseid tuleb tutvus­tada erinevates rahanduskeskustes, nii Euroopas kui ka Ameerikas.

Muudatused sunnivad tervisele mõtlema

On levinud arvamus, et praeguse kriisi järel tekkiv uus majanduskasv saab algu­se mitte enam laenurahast, vaid otseinvesteeringutest.

Investoritele on otsuseid tehes oluline usaldada riiki, kuhu nad oma raha paiguta­vad. Eriti usaldusväärsed on projektid, millel on mingigi riigi tagatis. Kredex ja EAS on Eestis institutsioonid, kus on raha ja teadmisi, et headele projekti­dele sellist toetust ja tagatist anda.

Riigikogu on heaks kiitnud kaheksa miljardi krooni suu­ruse kärpe selle aasta riigieel­arves. Lõige on olnud valus, kuid saame siiski kulutada vaid nii palju, kui meil on. Sama põhimõte kehtib nii pere- kui riigieelarves. Mõistlikke kärpeid kiidavad isegi muidu nii kriitilised ajakirjanikud.

Teistest kärbetest eristub selgelt haiguspäevade hüvi­tiste osa. Seal on tegemist se­niste põhimõtete muutmise­ga. Nimelt on edaspidi kolm esimest haiguspäeva omavas­tutus ehk siis hüvitist ei maks­ta. Järgmisel viiel päeval maksab tööandja 80 protsen­ti töötasust ja alates üheksan­dast päevast haigekassa.

Muudatuse tulemusel suu­reneb korraga nii töötaja kui ka tööandja vastutus. Eeldan, et mõlemad hakkavad pärast. seda rohkem mõtlema tervi­sele ja haigusi ära hoidma.

Jäävad ära ahvatlused võt­ta haigusleht huvitavate spor­divõistluste ajaks või saata töötaja töö puudumisel koju soovitusega võtta «sinine leht».

Vaatamata otsustatud muu­datusele, pole lahendus siiski veel lõplik. Siit edasi peavad tulema kindlustusliigid, et nii töötajad kui ka tööandjad saaksid end kindlustada hai­guse vastu. Töö jätkub.

Mul on heameel, et kärpe-plaanist jäi välja vanemahüvitis, sest majanduslikult ras­kel ajal vajavad lastevane­mad veelgi suuremat kindlus­tunnet.

Vanemahüvitis on end õi­gustanud kui iibe oluline suu­rendaja. Me ei sure Eestis välja siis, kui meid sünnib igal aastal rohkem, kui siit il­mast lahkub.

Vanemahüvitis annab kindlustunde lastevanema­tele, siseministeeriumi vii­maste aastate töö on kaasa toonud enneaegsete surma­de vähenemise.

Ka eakad inimesed peak­sid olema õnnelikud, et nen­de sissetulek suureneb. Isegi kahel moel. Kõigepealt tõu­seb pension 1. aprillist viis protsenti ja teiseks langevad majanduskriisi tingimustes hinnad (toasoe, toidu- ja töös­tuskaubad), ehk siis pensioni-kroonide ostujõud suureneb.

Õppigem kolm keelt suhu

Kõige suurem raskus ma­janduskriisis lasub siiski et­tevõtjatel ja töötajatel. Mõle­mal tuleb kõvasti pingutada, et muutuvas majanduses ellu jääda.

Ettevõtjatel tuleb kulud üle vaadata ja likviidsust hoi­da. Töötajatel olla valmis muutusteks, õppida ja ühes­koos tööandjaga pingutada, et raske aeg üle elada.

Tihti küsitakse, mida peaks siis õppima. Kindel valik on omandada nii suuline kui ka kirjalik keeleoskus vähemalt eesti, vene ja inglise.

See töötaja, kes kolmes keeles hakkama saab, on töö­turul igal juhul eelistatud sei­sus. Eesti on väike riik ja siin saab hakkama ainult inimes­tega mujalt suhelda osates.

President Toomas Hend­rik Ilvese majandusfoorumil öeldut korrates: pideva häda ja huku kuulutamine mõjub halvasti meie ühiskonna vaimsele turvatundele. Roh­kem tuleks mõtelda võimalus­tele, mida keeruline olukord meile pakub.