Inimene tajub maailma läbi viie meele – nägemine, kuulmine, lõhna- ja maitsemeel ning kompimine.
Kuid millegipärast kipuvad inimesed leppima sellega, kui nende kõrvu kostab järjepidevalt erinevaid soovimatuid helisid. Ja muide, mitte ainult kuuldavad helid ei ärrita meid, ka kuulmisulatusest (20-20 000 Hz) välja jäävad helid võivad põhjustada ebamugavustunnet ja olla kahjulikud. Ometigi ümbritseb eelkõige Tallinna elanikke läbi terve ööpäeva mürareostus – olgu selleks siis autode põhjustatud helid, naabrite kisa, maanduvate ja õhku tõusvate lennukite lärm või hoopis midagi muud. Tihti kõik korraga.
Ümbritseva keskkonna müra toimib kui stressitekitaja. Mürareostus mõjutab vereringet ja vegetatiivset närvisüsteemi, põhjustab unehäireid ning võib põhjustada neuroose, väidavad uurijad. Seletus on lihtne: kõrvadel on muu hulgas ka kaitsefunktsioon. Kui inimene kuuleb heli, mis klassifitseerub müraks, vallandub kehas automaatselt kaitsereaktsioon. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et müra tekitab ka eluohtlikke terviseprobleeme, näiteks südamehaigusi, kõrget vererõhku või nõrgendab vastupanuvõimet.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kohaselt tuleb koostada strateegiline mürakaart kõikides Euroopa Liidu territooriumil asuvates üle 250 000 elanikuga linnastutes. Eestis mahub nõude alla ainult Tallinn, kuigi ei teeks paha mürakaart koostada ka näiteks Tartu või Narva kohta.
Käesoleva aasta jaanuaris toimus Tallinnas Ökokrati poolt korraldatud rahvusvaheline Keskkonnamüra konverents. Konverentsil kõlas mitmeid huvitavaid ettekandeid mürast, esinejad olid nii Soomest, Rootsist, Taanist, Lätist, Leedust ja loomulikult ka Eesti ametiasutustest.
Mind üllatas ettekanne müraolukorrast Tallinnas, mille esitasid pealinna strateegilise mürakaardi tellijad Tallinna keskkonnaametist ning selle koostajad. Teatavasti on kvaliteetse uuringutulemuse saamise eelduseks õiged algandmed. Siit aga üllatused algasidki.
Üks lähekoht oli, et Tallinnas on registreeritud 190 000 sõidukit, aga lisaks on ju veel tuhanded bussid, mootorrattad ning kümned tuhanded veoautod. Tuleb nõustuda, et Tallinnas registreeritakse palju sõidukeid, kuna siin on mitmeid sõiduvahendite müügiga tegelevaid ettevõtteid. Ei saa välistada, et tegelikult osalevad need sõidukid liikluses hoopis mujal Eestis. Kuid samamoodi võib näiteks Paides registreeritud sõiduk kõik oma igapäevased sõidud teha hoopis pealinnas. Täielikult on aga tähelepanuta jäänud Harjumaal registreeritud sõidukid. Üldteada on, et vähemalt Viimsi, Rae ja Harku valdadest tuleb pidev liiklusvoog hommikul pealinna poole ja õhtul tagasi.
Harjumaal on ilma Tallinna arvestamata veel umbes 50 000 sõidukit. Püüdes numbreid väga täpseks ajada, tuleks mingi osa Harjumaal registreeritud sõidukitest Tallinna liikluse osakaalust maha arvata, kuid samal ajal mingi osa mujal Eestis registreeritud sõidukitest jälle juurde arvata. Tõesema pildi saamiseks piisab, kui Harjumaa juurde liidame, aga ülejäänud Eesti välja jätame. Selge on see, et Tallinna liiklusmüra arvestamine ainult Tallinna linnas registreeritud sõiduautosid arvestades õiget pilti ei anna, sest nii jätame ca pooled sõiduvahendid arvestusest välja.
Teine lähtekoht oli, et lennuliikluse müra mõõdetakse eraldi uuringu käigus ning seega Tallinna mürakaardi puhul arvesse ei võeta. Tallinna Lennujaama kodulehel olevatele andmetele tuginedes toimus 2007. aastal 38 844 lennukite liikumist (maandumist, õhkutõusmist). Keskmiselt teeb see sageduseks ca 100 lennukit päevas ja arv muudkui kasvab. Pea pooltel juhtudel lendavad lennukid maandumisel üle Tallinna linna elurajoonide ehk siis Mustamäe, Õismäe, Kristiine elanikud teavad täpselt lennukite liikumist. Seda on lihtsalt väga selgesti kuulda, sest lennuk lendab üle suhteliselt madalalt. Kui tõsiseltvõetav saab olla mürakaart, millest üks oluline müratekitaja lihtsalt puudu on?
Kolmandaks kõhklen tööstusmüra adekvaatses kajastuses. Nimelt leiti Tallinnas tervelt kaksteist tööstusmüra allikat. Samas näiteks Riia linnas on tööstusmüra allikaid mürakonverentsil kõlanud ELLE Groupi esindaja ettekandele tuginedes üle kolmesaja. Kas tõesti erineb Tallinna Riiast üle 25 korra või on püütud Tallinna «vaiksemana» näidata?
Neljandaks kahtlen ka rongimüra arvestamise lähtekohas. Mürauuringu tegijad võtsid aluseks Põhjamaade sarnaste rongitüüpide mürataseme. Kas siis tõesti on need kuulsad Ameerika vedurid sama vaiksed, kui Soomes-Rootsis kasutatavad vedurid? Isegi kui raudtee ääres ei ela ja ajalehti ei loe, ikkagi ei suudaks uskuda, et moraalselt vananenud Ameerika vedurid võiks parameetrite järgi Põhjamaades kasutatavate vedurite analoogid olla. Miks ei võinud kasutada vedurite müra mõõtmise andmeid, mis raudteelaste sõnul täiesti olemas on?
Kui eelnevat kriitikat mitte arvestada, oli mürakaardi tulemus igati positiivne. Linnapea Savisaar võib vabalt tribüünile ronida ja raporteerida: napilt 29 protsenti tallinlastest vaevleb müra käes. Mürakaardi üks (valedest) järeldustest on, et ainult 26 500 inimest elavad piirkonnas, kus päevane raudteemüra ületab normi ja päevase teeliikluse müra puhul on kahjustatud inimeste arvuks 116 000 (1/4 tallinlastest).
Kui aga võtta aluseks reaalsed sõidukite andmed, lisada lennuliikluse müra ning vaadata kriitiliselt üle nii tööstusmüra kui raudteemüra algandmed, jõuame suure tõenäosusega tulemuseni, et üle poole (!) tallinlastest vaevleb müra käes.
Kusjuures ei ole tegemist lihtsalt ennustamisega, vaid mu arvamust toetavad ka statistikaameti andmed. Nimelt teeb statistikaamet regulaarseid leibkonna uuringuid, kus üheks küsimuseks on ka päring eluruumi kostva müra kohta. Tallinna ei ole eraldi välja toodud, Põhja-Eesti aga küll. 2006. aastal vastas 65,9 protsenti inimestest, et eluruumi kostab müra. Tallinna mürakaardi alusel arvutades ei ulatu müraprobleemide käes vaevlevate linlaste protsent kolmekümnenigi. Kahekordne vahe linlaste kahjuks.
Mürakaarti ei ole vaja teha mitte Brüsselile ettenäitamiseks, vaid selle järgi tuleb kohapeal otsuseid langetada. Tegelikkusele vastavat mürakaarti on vaja, et linn saaks elanike huve arvesse võtta! Tegelikku olukorda kajastava mürakaardi alusel saab ehitada müratõkkeid, suunata liiklust ümber, alandada sõidukiirust ja ette võtta muid meetmeid linnaelanike tervise ja heaolu parandamiseks.
Mitte ükski inimene ei taha, et teda päevad läbi keegi kepiga torgiks. Miks peavad siis rohkem kui pooled tallinlased müra näol samasugust ärritust taluma? Ja linn ei soovi või ei suuda oma elanikke reaalseid vajadusi kuulata. Et mürareostusega saaks võidelda, tuleb Tallinna mürakaart uuesti teha!