Reformierakonna fraktsioon on pidanud tulevase õiguskantsleri küsimust sedavõrd oluliseks, et oleme sellega tegelenud mitu kuud ja väga põhjalikult.
Oleme neid kainelt analüüsinud, mitte hüüdnud hüsteerilisi poliitilisi hüüdlauseid stiilis “Vladimir peab jätkama, sest ilma Vladimirita hukkub riik ja ühiskond!” just nagu hiljutistel valimistel ühes naaberriigis. See ei peaks meie arvates olema Eesti Vabariigi ega tema parlamendi stiil.
Fraktsiooni aruteludest kokkuvõtet tehes pean ütlema, et Allar Jõks on täiesti tavaline lihast ja luust inimene, kel on nii plusse kui ka miinuseid.
Allar Jõksil on õiguskantsleri ametiks tarvilik hariduslik ettevalmistus. Jõks on lõpetanud Tartu Ülikooli veel enne Eesti iseseisvuse taastamist ning tal on magistrikraad. See ei ole küll sama, mis doktorikraad, kuid riigi tippametniku jaoks piisav.
Plusspoolele tuleb kindlasti kanda, et me oleme tema tegevust seitse pikka aastat – see teeb peaaegu kähe Riigikogu koosseisu vältel – oma silmaga näinud. Allar Jõks on õiguskantslerina ettearvatav, tema stiil on teada. Temalt ei ole oodata erilisi üllatusi või õiguskantsleri ametikoha osas uuendusi. Samas peavad mõned seda miinuseks. On ka neid, kes tunnistavad 14 aasta pikkuse ametiaja demokraatlikus riigis üleüldse tõsiseks hälbeks.
Kindlasti tuleb tunnustada ka Allar Jõksi tegevust meedia-strateegina. Selle positiivseks tulemuseks on, et avalikkus on õiguskantsleri ametikoha olemasolust teadlik.
Nende positiivsete omaduste väljasõelumise kõrval analüüsis fraktsioon oma otsuse kujundamisel kõige põhjalikumalt aga kõige põhilisemat – Allar Jõksi tegevuse vastavust Põhiseaduses ja seadustes kirjeldatud õiguskantsleri rollile.
Oma ametiajal on õiguskantsler Jõks esitanud Riigikogule 9 ettepanekut seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Neist kuus võttis Riigikogu vastu, kolm mitte ja need jõudsid Riigikohtusse.
Võrdluseks: Eerik-Juhan Truuväli esitas oma ametiajal 23 ettepanekut seaduste põhiseadusega kooskõlla viimiseks ning tegi ligi 60 ettekannet seaduste muutmise vajadusest. Allar Jõks on teinud 14 ettekannet, väites mõnel juhul avalikkusele, et seadus on Põhiseadusega vastuolus, tegemata aga Põhiseaduses ette nähtud ettepanekut seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.
Vaadates tagasi Allar Jõksi ametiajale, pidime nentima, et juhtumeid, mil õiguskantsler ei täitnud oma ülesandeid Põhiseaduse vaimus, on omajagu. Toon mõned näited.
Riigikogu liikmete äriühingute nõukogudesse kuulumise lõpetamiseks ei ole Allar Jõks tegelikult juriidiliselt argumenteeritud ettepanekut esitanud, ehkki selline pettekujutlus on avalikkusele loodud. Teemat on käsitletud ainult poliitilises võtmes kõnedes ja meedias.
Õiguskantsler ei vaidlustanud ka 2003. aasta lõpus muudetud erakondade rahastamise kontrolli süsteemi, eelistades seda teha alles aastaid hiljem.