Kahtlased korteritehingud on saanud sünonüümiks ametis oleva Tallinna linnavalitsuse tegemistele.
Keskerakonna juhitaval linnal on korteritega alati rohkem jama, kui positiivset tulemit olnud.
969 korteri eest 6,2 miljonit
Sel nädalal arutas volikogu revisjonikomisjon linnale kuulunud korterite otsustuskorras müügitehinguid. Arutelu käigus selgus palju huvipakkuvaid fakte. Aastatel 2001–2006 linna poolt otsustuskorras müüdud 969 korteri (nendest 115 kesklinnas) eest sai linn 6,2 miljonit krooni. See teeb ühe korteri keskmiseks hinnaks 6426 krooni ja ruutmeetri keskmiseks hinnaks 233 krooni 50 senti. Kinnisvara hinnad turul tegid nende aastate jooksul küll suure hüppe üles, kuid kokkuvõttes on linn oma vara poolmuidu laiali jaganud. Jagatud, mõistagi, on vaid väljavalitutele või keskerakondlastele. Taolise korterite odavmüügiga on ühtlasi käitutud ebaõiglaselt kõigi teiste maksumaksjatega.
Keskerakondlasest volikogu liikme koostatud akt konstateerib, et otsustuskorras müügitehingud on olnud juriidiliselt korrektsed. Isegi kui see nii oli, siis need tehingud tekitavad küsimuse, miks maksta oma makse Tallinna linnakassasse.
Kahjuks ei saanud me aktist teada, kui palju oleks linn teeninud, kui korterid oleks müüdud turuhinnaga. Sel juhul saaksime täpselt hinnata, kui suur on erastamishinna ning turuhinna vahest tekkinud kahju linnale. Vaadates müügist laekunud summasid, siis võib julgelt väita, et turuhinnaga müües oleks linn teeninud vähemalt 300 miljonit krooni. Selle eest oleks linn saanud täielikult korda teha kaks kooli ja ehitada juurde viis lasteaeda. Aga selle raha eest oleks ilmselt saanud lahendada ka kõigi abivajajatest sundüürnike probleemi, üürides neile saadud raha eest turult kortereid.
Uus korterite ehituslaine
Niisamuti ei olnud revisjonikomisjoni aktis kirjas, kui palju kortereid vahetasid omanikku vahetult pärast linnalt korteri ostmist. Võime vaid oletada, kui palju tankiste ja spekulante on suutnud linnalt korteri välja petta.
Keskerakondlik linnavalitsus algatas eelmise aasta lõpus uue elamuehitusprogrammi, et lahendada linna süsteemis töötavate inimeste eluasemeküsimused. Programmi arutlusel volikogus ei saanud volikogu liikmed vastuseid kõige elementaarsematele küsimustele – kus on see seltskond peavarjuta linnaametnikke, kelle probleemi lahendama minnakse?
Me ei tea ka seda, kas ehitatavad korterid müüakse või üüritakse linnaametnikele. Samuti ei tea me, kas seda tehakse turuhinnaga. Linnavalitsus räägib vaid suurejoonelisest programmist, kuid ei räägi sisust. Minu hinnangul lahendab linn ametnike eluasemeküsimusi iga kuu alguses palgapäeval ning uut ebaõiglust tekitavat korterite ehitust pole vaja.
Kuna sundüürnike arv on linnas oluliselt vähenenud, siis suure tõenäosusega on tegu populaarsust kaotanud Keskerakonna plaaniga osta juurde valijaid. Ehk tänulike valijate juurde tekitamiseks on välja mõeldud probleem, mida võitluslikult lahendama asutakse. Kui teha lihtne arvutus (1000 uut korterit hinnaga 1,5 miljonit krooni tükk), tuleb tuhande valija hinnaks 1,5 miljardit krooni maksumaksja raha. See moodustab viiendiku selle aasta linnaeelarvest. Selle raha eest saaks oluliselt vähendada lasteaiakohtade nappust Tallinnas ning alustada suurte ehitussõlmede väljaehitamisega.