Ikka juhtub, et keegi soovib või otsustabki teise eest, seda nii kodustes tingimustes kui töökohal olles. Mõtlemata või soovimatagi aru saada, et tegelikult õigus selleks puudub.
Ikka juhtub, et keegi soovib või otsustabki teise eest, seda nii kodustes tingimustes kui töökohal olles. Mõtlemata või soovimatagi aru saada, et tegelikult õigus selleks puudub.
Inimesed elavad oma igapäevast elu, millega käib paratamatult kaasas ka mitmesuguse müra tekitamine. Kodudes mängivad raadiod ja telerid, soetatakse kodukinosüsteeme jmt. Kortermajas võib aga näiteks kodukinosüsteemi oskamatu kasutamine tuua kaasa ulatusliku naabrite õiguste rikkumise.
Igaühel on loomulikult õigus oma korteris muusikat kuulata, telerit vaadata.
Seda õigust ei tohi aga kuritarvitada. Kui muusika jõuab ka naabrite kõrvu, siis tuleb eeldada, et nende õigusi on rikutud, nende eest on otsustatud nii muusika valik kui valjus. Aga ühelgi inimesel ei ole õigust otsustada teise inimese eest, millist muusikat ja kui kõvasti ta kuulab. Igal inimesel on õigus langetada otsus enda eest, mitte aga teiste eest.
Sama näide rakendub ka kontorites ja muudeski töökohtades. Muusika kuulamine võib tekitada kaastöötajates stressi ning väsitada tööpäeva lõpuks hoopis rohkem kui ilma muusikata töötamine.
Statistikaameti uuringud näitavad, et inimeste arv, keda häirib eluruumi kostev müra, on üle 60% küsitletutest (periood 2004–2006). Küsitlused näitavad ka, et enamjaolt on tegemist töötavate inimestega, kes soovivad koju jõudes end uueks tööpäevaks välja puhata.
Igal kodanikul on õigus kasutada oma kodanikuõigusi määral, mil ta ei häiri teise kodaniku samasuguseid õigusi. See lihtne põhimõte vajab igapäevakeelde tõlkimist.
Kuidas ikka käituda kortermajas telerit vaadates, muusikat kuulates, kontoris või muul töökohal raadiot kuulates jne. Mida teha, kui naabri või töökaaslase muusikakuulamine häirib?
Statistikaameti uuring näitab ka seda, et eluruumi müraprobleem ei ole sõltuvuses inimese sissetulekust. Ühtemoodi vaevlevad müra käes nii kõige madalama sissetulekuga kui kõrgeima sissetulekuga inimesed. Arvud näitavad, et sissetulekuga siin mingit selget seost ei ole.
Näen siin kohta, kus riigil on võimalus oma kodanikke heas mõttes õpetada, neile käitumisjuhiseid anda. Sotsiaalministeeriumi alluvuses töötav tervisekaitseinspektsioon võiks olla sobilikuks asutuseks, kes inimestele levitamiseks olmemüraga käitumise juhise loob.
Miks just tervisekaitseinspektsioon? Seepärast, et müral on kõige muu hulgas omadus kahjustada inimese tervist, suurendada südamehaiguste ja infarkti riski, suurendada kõrge vererõhu tekkimise ohtu jne.
Olen teinud sotsiaalminister Maret Maripuule ettepaneku, et aasta 2008 oleks olmemüra teadvustamise ja selle vastu võitlemise aasta.