Eesti tulumaksusüsteemile on ikka ennustatud kadu. Oponentidele ei ole sobinud ei selle proportsionaalsus ega investeeringute tulumaksuvabastus.
Ettevõtte tulumaksu muutvat eelnõu tõrjuti ka hoiatusega, et see muudab Eesti maksuparadiisiks ja tekitab korvamatu augu riigieelarvesse.
Kuid ei ELi sekkumise ega maksuparadiisi juttudel polnud tulumaksuseaduse kehtestamise ajal (1999. aastal) juriidilist põhjendust. Tulumaksusüsteem on Eesti edu lugude kohustuslik osa. Lasse Lehise vormistatud uus tulumaksuseadus osutus nutikaks ning pidas elule ja rünnakutele hästi vastu. Meie strateegiline valik maksukonkurentsi kasuks oli õige, maailmas on sama tee vahepeal valinud palju riike.
Raskused riigieelarvega ületasime valutult ning peagi hakkasid tulumaksulaekumised ettevõtetelt kasvama isegi kiiremini, kui kasvas majandus. Ühelt poolt said ettevõtted oma rahavooge otstarbekamalt kontrollida, teisalt toodi kasumid kappidest välja – skeemitamiste mõte kadus suures osas ära.
Maksete ajastamise vajadus, mitte sunni järgi, ning ettevõtlusega mitteseotud kulude karmim maksustamine mõjus investeeringuile ja ettevõtete efektiivsusele hästi. Pahasoovijate kinnitused, et ettevõtjad hakkavad raha lihtsalt surnult arvetel hoidma, ei leidnud loomulikult kinnitust. Liberaalse majanduspoliitika põhireegel – ära asjatult sekku – osutus toimivaks.
Aga ettevõtte tulumaksu osas sai Euroopa Liidu sekkumine siiski reaalsuseks. Tõsi, ei rünnatud otseselt meid, vaid jäime jalgu võõrale tülile. Euroopa Kohus lahendas ühe tütarfirma tulumaksuvaidlust teistsuguses süsteemis, aga tulemus oli, et ka meie tulumaksu kinnipidamine dividendide maksmisel tundus tolles kohtuvaidluses sarnane tuvastatud topeltmaksustamisega.
Euroopa Liidu surve
Tollastele teadmistele tuginedes saadi Eestilt lubadus, et 2009. aasta algusest muudame oma ettevõtte tulumaksusüsteemi. Juriidiline ettehei-
de meie seadusele seisnes residentide ja mitteresidentide ebavõrdses kohtlemises.
Tuli hakata otsima lahendusi, mis lubaks säilitada meie maksueelist. Oleme kuulnud palju etteheiteid, et riik ei otsusta muudatust väga varakult ära, kuid vahel on tark otsustamist edasi lükata. Eriti koalitsioonis, nagu see oli meil enne valimisi. Mõtteid hakkas siit-sealt kogunema. Pakuti maksuvaba reservi, kasumi osalist maksustamist, ülimadalat maksumäära. Aga enamasti kippusid need olema väheatraktiivsed, isikupäratud, tooma kaasa vana arvestuse ja kombineerimise või kasumi kontrollimatu siirde.
Euroopa Komisjonile antud lubadus kehtib. Aga senisest tähelepanelikumalt oleme saanud jälgida meilt nõutava sisu. Peame arvestama, et liikmesriigina kehtivad meie suhtes juriidilised etteheited – nõue kaotada residentide ja mitteresidentide kohtlemise ebavõrdsus. Seni meie põhitähelepanu pälvinud tütarettevõtte tasemel tulumaksu kogumise osas on hilisemad kohtulahendid toonud tõlgenduse, et vastav direktiiv ei käsitle meie tütarettevõtte maksustamise spetsiifikat.
Traditsioonilistes süsteemides ettevõtte tasemel tulumaks ju kehtib ning selle direktiivi eesmärk on suunatud hoopis topeltmaksustamise vastu. Meie süsteemi eripära ja euroregulatsiooni kooskõla suurendamiseks tuleb seaduses teha korrektiive, mis harjumuspäraseid eeliseid ei lõhu.
Valitsusliidu leping näeb ette süsteemi põhimõtete säilitamise. Võimul on samasugune koalitsioon, kelle arvel on 2000. aastast kehtiv tulumaksuseadus. Seadusemuudatused on nüüd läbinud valitsuse kooskõlastusringid ja esitatakse riigikogule. Eelnõu järgi maksustatakse jaotatud kasumit, mis on korrigeeritud tehtud kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude ning ettevõtlusega mitteseotud kuludega.
Maksustamisperiood muutub aastaseks. Avansilisi makseid tuleb teha kaks korda aastas. Äriühingu tasemel on kavas maksustada ka tulud, mis on seotud ettevõtte likvideerimise või kapitali vähendamisega. Alla 15% osalusega mitteresidendist juriidilisele isikule tehtud dividendimaksetelt tulumaksu enam kinni ei peeta. Kooskõla ELi direktiivide mõtte ja sättega on üheselt tagatud.
Üks meie seadusele tehtavatest etteheidetest on rääkinud ettevõtete ja inimeste võrdsest kohtlemisest. Sellel looduses jaburavõitu nõudmisel on maksustamisel ja konkurentsi seisukohalt siiski ka tähendust. Taavi Veskimägi (PM 14.12.) tutvustas pisut eelnõu, mida riigikogu peagi koos ettevõtte tulumaksumuudatuste eelnõuga arutama hakkab.
Üksikisiku soodustus
Põhimõte on, et seni, kuni eraisik ei võta vastavalt investeerimiskontolt rohkem raha välja, kui on sinna maksnud, ei pea ta tulumaksu maksma. Ta saab teatud väärtpabereid osta ja müüa ning oma finantsvara maksust segamatult kasvatada, kuni ei võta investeerimistulu enda tarbimisse.
Rääkima peab ka piirangutest, sest süsteem peab olema kontrollitav. Maksuvaba kauplemist lubab eelnõu Euroopa majanduspiirkonna ja reguleeritud turu väärtpaberite ja hoiuste puhul. Arvestada saab paraku vaid avalikult kaubeldava või kõrgendatud usaldusväärsusega, avalikkusele suunatud finantsvaraga.
Ma loodan, et kolleeg Veskimägi ei mõelnud tõsiselt võimalust, et maksuvabalt peab edaspidi laskma investeerida kogu palgatulu. See läheb vastuollu kõigi argumentidega, millega alles paari aasta eest kaitsesime praegustele maksuvabastustele 50 000-kroonise piiri kehtestamist. Ma toetaksin küll tulumaksu täielikku kaotamist tarbimis- ja keskkonnamaksude kasuks, kuid mitte sellist maksusüsteemi augustamist. See oleks parempoolse mõtteviisi vaenlastele väga lihtne märklaud; ei teostuks, vaid tooks ainult kahju.
Maksudki peab kusagilt koguma ja kodanik avaliku teenuse lõpptarbijana on kõige loogilisem koht. Kogu riik on ju tema, mitte tootmise jaoks. Me ei saa vabastada maksust kogu raha, mida ta ise või ettevõte temasse «investeerib». On hüved, kas või enamik haridusest või tervishoiust, mida on kasulikum korraldada ühisest eelarvest ning nende saamisel ei tohi tekkida lisaebavõrdsust sõltuvalt tööandja suvast.
Et peame inimese investeerimistegevust soosima, teadvustub laiemalt küllap päeval, kui algab kainenemine tarbimishullusest ning majandustsükli aeglustumise faas saab käegakatsutavaks. Seda tuleb teha maksimaalselt selles osas, kus inimene on ettevõtetega võrreldav.
Väärtpaberiturul saavad eraisikuist suurinvestorid maksusoodustuse ettevõtete kaudu ära kasutatud, väikeinvestor, kes ostab väärtpabereid harva, jääb aga praegu maksunduslikult ebasoodsamasse seisu. Muudatus võimaldab kodanikel oma vara kasvatada, aga toob ka väärtpaberituru konkurentsi juurde võrdsust.
Investeerimispiirangute üle kerkib tõenäoliselt veel vaidlus. Ja need ei pruugi jääda ainsateks investeerimissõbralikeks uuendusteks. Tasub aga meenutada, et tulumaksumäär ise alaneb 21%ni tulevast ja 18%ni 2011. aastast. Madalam maksumäär soosib omakorda säästmist ja investeeringuid ning teisalt vähendab maksude optimeerimist.