Riigikogu rahanduskomisjon on alustanud järgmise aasta riigieelarve aruteludega. Kontekst, milles riigieelarvet tehakse, on paljuski mõjutatud välisteguritest – Euroopas on jätkuvalt rändekriis, Suurbritannia on Euroopa Liidust lahkumas, meie lähinaabrite ja olulisemate ekspordipartnerite majanduskasv on 1-2% kandis.
Raske on eeldada, et Eestis võiks selles olukorras näha kahekohalisi majanduskasvu numbreid. Eelarvesse tõlgituna ei kõla aga 6,3% ligi 500 miljoni eurone eelarve tulude kasv sugugi halva tulemusena (kokku ligikaudu 9,4 miljardit eurot).
Keskerakonnast kõlab põhiliselt kriitikat selles suunas, et miks meie majanduskasv ei ole kiirem. Ja et pahede ja tarbimise asemel võiks taaskehtestada ettevõtte tulumaksu ning astmelise tulumaksu. Vastavad ettepanekud mõjuks ettevõtjatele ja majanduskasvule kahtlemata negatiivselt, mitte majanduskasvu turgutavalt.
Selle aasta Eesti majanduskasv on ca 1,3% ning järgmisel aastal prognoosib riik selleks 2,5%. Need kasvunumbrid on tagasihoidlikud ning küsimus ongi, kuidas riik saab eelarvepoliitiliste otsustega majandust elavdada? Ma olen seda meelt, et valitsus on ettevõtjatele eeskätt soodsate tingimuste ja mängureeglite looja, mitte ainuisikuline “majanduskasvu tõstja”. Jah, oluline on aidata meie ettevõtteid ekspordis ja uute turgude leidmisel. Samuti muuta maksupoliitikat soodsamaks ning vähendada bürokraatiat riigiga suhtlemisel.
Konkreetsemalt eelarve kaudu on võtmekohaks riigi poolsete investeeringute kasv ja alanud uue Euroopa Liidu rahastamisperioodil toetuste kiire kasutusele võtmine. Järgnevalt kirjutangi, mis muudatused järgmisel aastal neis valdkondades ees ootavad.
Tööjõumaksud langevad
Sotsiaalmaksu määr langeb 2018. aastaks 32%le ning see otsus ei vähenda Haigekassa tulusid. Koos maksumuudatusega jõustub järgmisel aastal kompensatsioonivalem, nii et Haigekassa saab endiselt 13 protsendiga võrduva osa palkadest. Rõhutan seda seetõttu, et osad opositsioonierakonnad väidavad justkui oleks sotsiaalmaksu langetamine Haigekassa eelarveprobleemide põhjuseks. Numbritesse tõlgituna kasvab järgmisel aastal nende eelarve 66 miljoni võrra 1,09 miljardi euroni. Samas suurujärgus kasvab Haigekassa eelarve ka järgnevatel aastatel.
Maksuvaba tulu tõus 170 eurolt 180 eurole kuus vähendab samaaegselt maksukoormust ettevõtetele kui parandab väiksema sissetulekuga inimeste elujärge. Täiendavalt toetab seda väiksema sissetulekuga inimestele loodav võimalus saada tagasi töötasudelt aasta jooksul tasutud tulumaks. Kõigi maksumuudatuste tulemusel saavad inimesed järgmisel aastal 100 miljonit eurot rohkem kulutada tarbimiseks, säästmiseks või investeerimiseks.
Investeeringud ja eurotoetused
Valitsussektor – keskvalitsus, omavalitsused, hallatavad sihtasutused, äriühingud jt – investeerivad järgmisel aastal kokku üle 1 miljardi euro. See on märkimisväärne panus majanduskasvu toetamiseks nii otse kui kaudselt. Selle kaudu tehakse korda ja laiendatakse rida olulisi infrastruktuuri objekte aga ka haiglaid, koole ja teisi asutusi. Olulisima objektina jätkub Tallinn-Tartu maantee ehitus Koselt Mäoni (mitme aasta jooksul kokku ca 170 miljonit eurot), märkimisväärne on ka otsus Tallinna oluliste liiklussõlmede – Haabersti ja Russalka ristmiku – ehitust kaasfinantseerida riigieelarvest.
Euroopa Liidu ja muid välistoetusi on 2017. aasta riigieelarves kavandatud 961 miljonit eurot ja nende riiklikuks kaasfinantseeringuks 81 miljonit eurot. Lähiaja väljakutseks on selle raha nii mõistlik kui ka kiire kasutusele võtmine ning majandusse jõudmine. Kokkuvõttes on riigieelarves palju otsuseid, mis majanduskasvule kaasa aitavad ning mul jääb üle loota, et arutelud aasta ühe olulisima eelnõu üle saavad Riigikogus olema asjalikud.