Reformierakonna fraktsiooni liige Keit Pentus-Rosimannus annab täna peaminister Jüri Ratasele üle arupärimise, kus nõutakse valitsusjuhilt vastuseid Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse kahtluse alla seadmise kohta. Samuti päritakse aru ka peaministripartei aseesimehe ning Putini eriesindaja kohtumise seoste kohta Eesti valitsuse ootamatute seisukohtadega okupatsioonikahjude enda kanda võtmise küsimustes.
“Eesti omariikluse taastamise olulisimaks põhimõtteks on olnud õigusliku järjepidevuse põhimõte. Sellest põhimõttest tulenes Eesti Vabariigi taastunnustamine sama riiklusena, mis loodi 1918. aastal. Õigusliku järjepidevuse põhimõtte olulisim järeldus on, et Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt oli õigusvastane. Seega ei kuulunud Eesti kunagi seaduslikult Nõukogude Liitu ning Eesti Vabariik ei vastuta okupandi ega tema õigusjärglase kuritegude, kohustuste ja võlgade eest,” seisab arupärimises. “Õigusliku järjepidevuse põhimõtte hülgamine tähendaks nõustumist Moskva tänaseni kehtiva seisukohaga, mille kohaselt Eesti astus Nõukogude Liitu seaduslikult (ja vabatahtlikult), Nõukogude Liidu okupatsiooni ei olnud ning 1991. aastal taastatud Eesti riik on hoopis üks uus riik, nn teine Eesti Vabariik, millest peaministri partei esindaja kõneles 13. veebruaril riiklikult tähtsa küsimuse arutelul.”
Reformierakonna saadikud juhivad oma arupärimises tähelepanu, et viimastel kuudel on praegune valitsus teinud ridamisi otsuseid ja avaldusi, mis seavad kahtluse alla Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse ning veeretavad Eestile vastutuse okupatsioonikahjude eest, justkui oleksime end ise okupeerinud. Muuhulgas on võetud praeguse valitsuse poolt Eestile justkui Nõukogude Liidu õigusjärglasele kohustusi heastada Nõukogude Liidu poolt tekitatud kahju.
Arupärijad esitavad peaministrile kaheksa küsimust, millele soovitakse parlamendi ees selgeid vastuseid.
1. Miks on Teie juhitav valitsus oma otsustega seadnud kahtluse alla iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõtte?
2. Kas Teie juhitav valitsus on analüüsinud, millist kahju tekitab õigusliku järjepidevuse siseriiklik kahtluse alla seadmine ning selle osalinegi hülgamine Eestile välispoliitiliselt?
3. Millisele seadusesättele tuginedes otsustas Teie juhitav valitsus 2017. 28. detsembril põhjendada kirikute toetamist just okupatsioonikahjude hüvitamisega?
4. Millistele seadusesätetele tugines Teie valitsuse justiitsminister, kui nimetas nädal hiljem selle ümber Eesti sõjaeelsete võlakirjade hüvitamiseks ning kas selline hüvitamine ootab nüüd ees kõiki, kelle käes on aegunud ja okupatsiooni tõttu teenindamata jäänud võlapabereid, sealhulgas juba lunastatuid ja Eesti Pangast okupatsiooni ajal kadunuid?
5. Millisel õiguslikul alusel nõustusite taotlusega „hüvitada omandireformi käigus tekkinud kahju“ neile, kellel omandireformi objektiks olnud vara pole ära võetud? Miks võrdsustasite nad nõukogude ajal represseeritutega ja kaalute ühise represseeritute ja “sundüürnike” registri moodustamist?
6. Tulenevalt Eesti Põhiseadusest viib vabariigi valitsus ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Teie olete selle valitsuse juht. Milline seos on Eesti peaministri partei ja Ühtse Venemaa vahelisel ning seniajani tühistamata koostöölepingul Teie juhitud valitsusliidu võetud poliitilise suunaga, mis annab võimaluse käsitleda Eesti Vabariiki ENSV õigusjärglasena?
7. Eesti peaministripartei aseesimees Mihhail Kõlvart kohtus Vladimir Putini eriesindajaga Tallinnas loetud nädalad enne seda, kui valitsus teatas ootamatult, et Eesti asub ise heastama Nõukogude Liidu okupatsioonikahjusid, asudes sellega sisuliselt NSV Liidu õigusjärglase rolli. Kas Eesti valitsust juhtiva partei esindaja Mihhail Kõlvarti kohtumise tegelik sisu Putini eriesindajaga on põhiseaduse järgi Eesti sise- ja välispoliitikat elluviiva valitsuskabineti liikmetele teada? Millal seda valitsuskabineti liikmetele tutvustati?
8. Poliitika, mille üheks osaks on soov pisendada nõukogude kuritegusid ja Eestile tekitatud kahju, on saanud nimeks venetumine. Selle poliitika tulemuseks on tahtlikult või tahtmatult Eesti tõukamine Kremli mõjusfääri. Miks Te olete oma valitsuse poliitikaks venetumise tee valinud?