Venemaa külmutatud vara kasutuselevõtu juurde tuleb Euroopa Liidu riikidel kiiresti tagasi pöörduda, kirjutab Urmas Paet.
Rootsi, Poola, Holland ja Hispaania tegid uuesti algatuse, milles kutsutakse üles taas arutama ja otsustama Venemaa külmutatud riiklike varade kasutamise üle Ukraina toetuseks.
See on väga oluline uus tõuge, sest Venemaa rünnakud Ukraina vastu süvenevad ja Euroopa peab tagama Ukrainale prognoositava ja püsiva rahalise toetuse, mis on vajalik nii Ukraina rahva kui kogu Euroopa kaitsmiseks. Samal ajal peab Euroopa Liit oluliselt suurendama survet Venemaale ja tõstma tema jätkuva agressioonisõja kulusid. See nõuab edasiste sammude astumist, et Venemaa kannaks lõppkokkuvõttes enda põhjustatud hävingu rahalise kahju.
Euroopa Liidu 90 miljardi euro suurune laen Ukrainale aastateks 2026–2027 on oluline, kuid ainuüksi sellest toetusest ei piisa. Ukraina vajab lühiajaliselt ja pikas perspektiivis täiendavat rahalist tuge, sest Venemaa põhjustatud hävingu hinnanguline maksumus ületab juba praegu 600 miljardit eurot.
Euroopa Liidus on endiselt külmutatud üle 200 miljardi euro väärtuses Venemaa riiklikke varasid. On väga piinlik ja kahju, et Euroopa Ülemkogu ei suutnud 2025. aasta detsembris jõuda kokkuleppele nende varade kasutamises Ukraina hüvanguks. Selle asemel kinnitas nõukogu taas, et vastavalt EL-i õigusele peaksid Venemaa varad jääma külmutatuks, kuni Venemaa lõpetab agressioonisõja ja hüvitab Ukrainale tekitatud kahju.
Rootsi, Poola, Hollandi ja Hispaania uuendatud algatus annab olulise võimaluse EL-i riikidele järgmise sammu astumiseks. Seetõttu on oluline, et EL-i nõukogu avaks kiiresti poliitilise arutelu selle üle, kuidas Venemaa külmutatud riiklikke varasid saab kasutada Ukraina toetuseks.
Euroopa Komisjonil tuleb esitada uus ettepanek aitamaks ületada takistused, mis ei võimaldanud eelmisel aastal EL-i riikidel kokkuleppele jõudmist, sealhulgas uuendatud võimalus Venemaa külmutatud varadel põhinevaks reparatsioonilaenuks.
Iga lahendus peaks tagama, et võimalikud riskid jagunevad õiglaselt kogu Euroopa Liidus ja et ükski liikmesriik ei kanna ebaproportsionaalset koormust. Selleks tuleks Venemaa külmutatud kontod üle kanda uude EL-i vahendisse, mis kannab kõiki Venemaa keskpanga ees olevaid juriidilisi kohustusi. See on otsus, mille saab teha Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõike 1 alusel ja mida tuleb kiiresti kaaluda.
Põhimõte peaks olema selge: Venemaa peab kandma agressioonisõja rahalisi kahjusid. Venemaa külmutatud riiklike varade edasine kasutamine mitte ainult ei pakuks Ukrainale hädasti vajalikku tuge, vaid säilitaks ka majandusliku surve Venemaale.
Euroopa Liit on korduvalt võtnud endale kohustuse toetada Ukrainat nii kaua, kui vaja. Tuleb aga ka tagada, et seda kohustust toetavad tegelikud ressursid. Iirimaa praeguse eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogus on siin võimalik teha olulisi otsuseid.