Urmas Paet: mida tähendab Eestile isikute tagasivõtu leping Venemaaga? (Põhjarannik)

Lähiajal jõustub Euroopa Liidu ja Venemaa vahel mullu sõlmitud isikute tagasivõtu leping. See leping on meile olulise tähendusega, sest Euroopa Liidu vahetult Venemaaga piirneva riigina võime muredega, mis puudutavad isikute väljasaatmist ja tagasivõttu, kokku puutuda rohkem kui mõni teine Euroopa Liidu liikmesmaa.

Seni pidi riigis ebaseaduslikult viibiv Venemaalt saabunud isik ise kirjutama avalduse, et ta soovib saada dokumenti, mille alusel ta oma kodumaale tagasi saab pöörduda. Kui isik seda avaldust ei kirjutanud, oli teda väga raske tagasi saata. Selle lepingu kohaselt inimene enam ise mingit avaldust tegema ei pea, vaid lepingu osapooled Vene Föderatsioon ja Euroopa Liit kohustuvad viivituseta väljastama dokumendi, mille alusel saab inimese välja saata. Lisaksin niipalju, et 2005. aastal saadeti Eestist välja 23 Vene Föderatsiooni kodanikku ja eelmisel aastal 17.

See leping hõlmab ka kolmandate riikide kodanikke ehk siis, kui Venemaale on Euroopa Liidu kaudu sattunud ebaseaduslikult kolmanda riigi kodanik, on Venemaal õigus see isik tagasi saata, aga ka vastupidi, et kui mõnda Euroopa Liidu riiki on saabunud ebaseaduslikult Venemaa kaudu mõne kolmanda riigi kodanik, siis Venemaa kohustub selle isiku vastu võtma ja temaga edasi tegelema. See aga jõustub küll kolme aasta pärast – lähikuudel jõustub vaid säte, mis puudutab Euroopa Liidu ja Venemaa kodanikke. Seni oli Venemaal Euroopa Liidu riikidest vaid üks isikute tagasivõtuleping ja see oli sõlmitud Leeduga, seda ennekõike selleks, et oleks võimalik lahendada transiidiküsimused Venemaalt läbi Leedu Kaliningradi oblastisse.

Teatavasti sõlmiti Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline isikute tagasivõtu leping koos viisalihtsustuslepinguga. Viisalihtsustuslepingu alusel muutub nii Euroopa Liidu riikide kui Venemaa viisade saamine mõningatele isikute rühmadele lihtsamaks ja lühemaks ning teatud isikutel on võimalus saada lihtsamalt mitmekordseid ja pikaajalisi viisasid.