Riigikogus läbis esimese lugemise kogumispensionide seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul väärtustab vanemapensioni süsteem vanemahüvitise jätkuna lapse kasvatamist ja aitab kompenseerida lapse kasvatamise tõttu väiksemaks jäävat pensioni. “Vanemahüvitis annab lapsevanematele kindlustunde sissetulekute osas kuni lapse 1,5 aastaseks saamiseni. Vanemapensioni süsteemiga tagatakse last kasvatanud isikule täiendav sissetulek pensionieas,” rõhutas Pevkur.
Eelnõu meetmed jagunevad kolme rühma. Esiteks, 2013. aastal ja hiljem sündinud lapse eest makstakse ühele vanematest, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, 4%-list sissemakset keskmiselt töötasult II pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui laps sünnib näiteks 2013. aasta alguses, saab ta sissemakseid kohustuslikku kogumispensionisse kolme aasta jooksul kokku umbes 1134 eurot.
Teiseks – ajavahemikus 31.12.1980 – 31.12.2012 sündinud lapse eest, kelle eest vanem ei saa 2 aastat pensioniõiguslikku staaži ning keda vanem on vähemalt 8 aastat kasvatanud, arvutatakse vanema pensionile juurde pensionilisa 2 aastahinde suuruses. Need vanemad omandavad esimest korda õiguse saada pensionilisa laste kasvatamise eest. Varem nendele vanematele laste kasvatamise eest kaheaastast pensioniõiguslikku staaži ei makstud.
Kolmandaks – enne 2013. aastat sündinud lapse vanemad saavad 2015. aastast juurde ühe aastahinde vääringus pensioni, mis praeguste prognooside kohaselt on iga lapse eest umbes 60 eurot aastas.
Pensionilisa kahe aastahinde suuruses hakatakse maksma 2013. aasta 1. jaanuarist ning täiendavat pensionilisa ühe aastahinde suuruses 2015. aasta 1. jaanuarist. Pensionilisa makstakse iga lapse eest ühele vanematest, kusjuures vanemad lepivad omavahel kokku, kumb neist pensionilisa saab. Kui perel on mitu last, lepivad vanemad omavahel kokku ka selle, kes millise lapse eest pensionilisa saab.
Eelnõu sätete ellurakendamiseks on vaja muuta kogumispensionide seadust, riikliku pensionikindlustuse seadust, okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadust ja soodustingimustel vanaduspensionide seadust.
Eelnõu ellurakendamise kulud kaetakse riigieelarvest, 2015. aastal on prognoositav kulu 37,7 miljonit eurot.