USA kongressi vahevalimistel andsid valijad muu hulgas hinnangu president Trumpi valitsemisajale. Paljudes Euroopa riikides on pilt selge.
Donald Trumpi teine ametiaeg hakkab jõudma poole peale. Ligi kaks aastat on Trump lennanud nagu parun Münchhausen kahurikuuli seljas kord vaenlase, kord omade poole. Seejuures näib ta sageli isegi mitte aru saavat, kes on omad ja kes vaenlased. Teisisõnu on ka USA lähimad liitlased saanud endale Trumpi kujul kaks ühes pakkumise: sellise sõbraga pole vaenlast vaja otsidagi.
Samas peab nentima, et selline areng oli ettearvatav. Ja sellest tahangi teile rääkida.
Järgnev lugu põhineb isiklike kontaktide kaudu saadud kui ka ajakirjanduses avaldatud teabel. Lisaks toetun Rootsis hiljuti ilmunud raamatule „L’Amour Toujours“, milles kirjeldatakse Rootsit viimased neli aastat juhtinud valitsuse tegevust.
Jutt käib sellest, kuidas Rootsis valmistuti Donald Trumpi võimalikuks naasmiseks Valgesse Majja. Selleks moodustati juba 2024. aasta varakevadel Rootsi valitsuskantseleis töörühm, mis asus uurima Trumpi varasemat tegevust, tema nõunikke ja valimislubadusi. Eesmärk oli koostada tegevuskava, kuidas Trumpiga võimalikult edukalt toime tulla, kui ta peaks valimised võitma.
Teeme ärimehega kasulikku äri?
Sügiseks oli strateegia valmis. Selle esimene versioon lähtus eeldusest, et Trump on ärimees ja järelikult tuleb temaga suhelda transaktsiooniliselt. Rootslased koostasid nimekirja asjadest, mida neil oleks Trumpile pakkuda, ning toodetest ja teenustest, mida talle müüa.
Nimekirja tipus troonis Ericsson. USA konkureerib Hiinaga ning Ericssonil on tehnoloogia, mis pakub hiinlaste omale konkurentsi – suurepärane võimalus Trumpile meeldida! Lisaks Rootsi kaitsetööstus, maavarad, Ukraina toetamine ja NATO tugevdamine. Küllap oskab Trump neidki hinnata.
Protsessi käigus suheldi ka Trumpi endise julgeolekunõuniku John Boltoniga. Tema soovitus rootslastele oli lihtne: kui Trumpi võidab, hoidke end Washingtonist võimalikult kaugele. See mõte meeldis rootslastele esialgu vähem, kui nende endi välja mõeldud ilus plaan.
Siis aga tuli Trump võimule ja rootslased hakkasid tasapisi taipama, et nende suurepärased müügiargumendid võivad kujuneda hoopis ohtlikuks. Ericsson? Aga äkki leiab Trump, et nii väärtuslik ettevõte peaks hoopis ameeriklastele kuuluma? Rootsi hävitaja Gripen? Aga äkki nõuab Trump seepeale, et ostetaks hoopis Ameerika lennukeid? Pealegi sisaldab Gripen palju Ameerika komponente ja kes teab, mis tundeid see teadmine võiks Trumpis esile kutsuda. Maavarad ja kaevandamise kogemused? Pagan seda teab, mispidi Trump neile asjadele vaataks. Parem mitte riskida.
On palju hoiatavaid näiteid, kus Trumpi huviorbiiti sattumine on liitlastele ja nende ettevõtetele kahju toonud.
Hoia silma alt eemale
Ebakindlust suurendas see, et Trump tundus olevat eriti õel nende vastu, kes teda esimeste hulgas õnnitlema tõttasid. Kanada peaminister Justin Trudeau käis Trumpi juures Mar-a-Lagos õhtusöögil ja Taani peaminister Frederiksen oli teda esimeste seas õnnitlenud.
Sellest hoolimata nõudis Trump, et Kanadast saaks USA osariik, ning ähvardas Gröönimaa vallutada, kui seda muud moodi enda kontrolli alla ei saa.
Kõik see tuletas Rootsi valitsusele taas meelde John Boltoni soovitust ning Trumpiga suhtlemise strateegias tehti kannapööre. Uus strateegia oli lihtne: hoida madalat profiili ja minna Trumpi ametiajaks talveunne. Peaasi, et karu ei ärkaks ega märkaks neid.
Ministritele anti kolm lihtsat juhist: ärge kommenteerige Trumpi avaldusi, ärge mõelge omast peast välja nutikaid algatusi ja hoidke ameeriklastega võimalikult vähe kontakti. Mõned ministrid tahtsid kangesti Washingtoni sõita. Peaministri kabinetiülemalt tuli kõigile konkreetne vastus: EI!
Nii jõudis Rootsi valitsus vähem kui aastaga strateegiast „Vaadake, kui palju kasulikku meil teile pakkuda on“ strateegiani „Peaasi, et Trump meid ei märkaks“. Sama ajal kritiseeriti peaminister Kristerssoni kodumaal selle eest, et ta pole rahvusvahelisel areenil sama nähtav kui Soome president Stubb või Taani peaminister Frederiksen. Sisuliselt oli see aga teadlik valik. Rootsist sai riik, mis püüdis Ameerika uue presidendi ametiaja lihtsalt üle elada, talle silma jäämata.
Eks väikeriigi välispoliitika peagi olema pragmaatiline. Aga päris huvitav oleks kuulda ja lugeda, kas ka teistes riikides – miks mitte ka Eestis – tehti Trumpi tagasitulekuks sama põhjalikke plaane. Ja kui tehti, siis mitmes versioon neil riikidel praegu käsil on.