Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Keset eriolukorda on vaja inimestel selgust ja ettevõtjatel kindlust. Lisaeelarve oleks võinud pakkuda mõlemat, aga paraku pole siin õieti kumbatki.
Eriolukorra väljakuulutamisest on möödas kuu. Iga päevaga tuleb juurde neid väikeseid ja mikroettevõtjaid, kes on raskustes, kelle tavapärane äritegevus, sissetuleku teenimine ja võib-olla ka mitmele teisele inimesele töö andmine lihtsalt seisab. Nad on endast teada andnud ja abi palunud, et selles alles algavas kriisis ellu jääda. Et kriis üle elada.
Lisaeelarvega on kõikidele Eesti mikro- ja väikestele ettevõtjatele kokku plaanis suunata 10 miljonit eurot, läbi EASi. Lisaeelarve seletuskiri ütleb, et see toetusmeede on mõeldud nendele, kes kriisi järel soovivad oma äri ümber kujundada, uusi teenuseid pakkuma hakata või uusi tooteid tootma, senist tootmist ümber korraldada. Aga selleks, et kriisi järel veel elus olla, tuleb kriis kõigepealt üle elada. Ja nagu mõistate, võib nende praegu hädas olevate mikro — ja väikeettevõtjate hulgas olla tuhandeid selliseid, kelle teenused või tooted on praegu neist sõltumatult sunnitud pausil, mitte läbikukkunud ja väljavahetamist vajavad. Senise tegevuse ümberkorraldamine toetuse saamise eeltingimuseks seadmine ei ole nende suhtes õiglane. Tõstatasime Reformierakonnaga selle probleemi. Esitasime ka ettepaneku väikestele ja mikroettevõtjatele suunatud toetuse suurendamiseks. Ettepanek hääletati valitsusliidu poolt maha.
Mis on valitsuse sõnum ettevõtlusele?
Kriisipaketi näitab, et valitsus toetab esmajärjekorras tööjõumahukaid ettevõtteid, kes usuvad, et normaalsete olude taastudes on neil võimalik oma äri taaskäivitada samal kujul, töötukassa meetmetega. Töötukassa meede aitab kanda tööjõukulusid ja seda osaliselt. Samal ajal kui toetatakse tööjõumahukaid ettevõtteid, vajaliku tööjõu puuduse leevendamist terves reas sektorites takistatakse.
Neid väikeseid ettevõtjaid kes on teinud investeeringuid lisandväärtuse kasvatamiseks ja tulevaseks tööjõumahukuse kahandamiseks, näiteks seadmetesse või masinatesse, neid, kes peavad teenindama rendikulusid ja liisinguid — töötukassa meede aga ei aita.
Ehk siis valitsuse sõnum paistab olevat –
- tööjõumahukus hea
- vajalikku lisatööjõudu Eestisse ei lase
- tehnoloogilisse hüppesse investeerinud otsigu pärast kriisi pigem uus suund.
Igaüks saab ise otsustada, millise hinnangu ta sellisele majandusvisioonile annab või mida valitsuse poliitika läbimõeldusest arvab.
Reformierakonna ettepanek oli ka kriisipaketi toetuste disainimisel mitte unustada väikeseid- ja mikroettevõtjaid, mitte unustada Eesti majanduse pudelikaelu nagu töökäte vähenemine ja strateegilist hädavajadust viia läbi tehnoloogiahüpe, mis aitaks sellega toime tulla.
Suure tõenäosusega tullakse kõigi nende teemade juurde tagasi suvel — ütles parlamendi arutelul rahanduskomisjoni esimees. Sinna on kolm kuud aega. Mida väikesed- ja mikroettevõtjad nii kaua teevad? Kuidas pausile pandud majandusolukorras toime tulevad? Lisaeelarve peaks sellele küsimusele vastama. Aga jättis vastamata.
Kommentaar ilmus 14.04 “Postimehes”
Väike- ja mikroettevõtjaid ei tohi kriisis külma kätte jätta was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.