Riigikogu liikmele makstakse tööga seotud kulutuste hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 30% riigikogu liikme ametipalgast.
Põhjarannik, 06.06.2007
Riigikogu liikmele makstakse tööga seotud kulutuste hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 30% riigikogu liikme ametipalgast. Vaieldamatult on need tööga seotud kulutused tõsist poleemikat tekitanud ja on avaliku erilise tähelepanu all, mida me võime ka täna siin riigikogu saalis ringi vaadates tegelikult mõista.
Algatajad selgitasid komisjonis, et eelnõuga soovitakse lõpetada kohustuslike kuludokumentide esitamise kord, mis kehtis alates 2003. aastast. Seda põhjusel, et keerukas kuludokumentide esitamise ja kasutamise süsteem ning selle pärastised tõlgendused on diskrediteerinud avalikkuse silmis mitte üksikuid parlamendiliikmeid, vaid riigikogu kui institutsiooni tervikuna.
Tean mitmeid juhuseid, kus riigikogu liikmed näiteks ei ole esitanud ega taotle isegi praegu oma tööga seotud kulutuste hüvitamist, vaid teevad seda oma töötasu arvel, et mitte sattuda meelevaldsete tõlgenduste alla. Seda enam, et paljudel omavalitsusjuhtidel, Vabariigi Valitsuse ministritel, diplomaatidel ja teistel mitmete oluliste institutsioonide esindajatel hüvitatakse tööga seonduvad kulutused samuti kindla protsendi või summa ulatuses ilma konkreetset arvet või tšekki nõudmata.
Komisjon leidis, et selline eelnõus esitatud tööga seotud kulutuste hüvitamise kord, millel peatusin, on põhiseadusega kooskõlas, jääb ju hüvitamise määra suurus 30% samaks, mis kehtib 2003. aastast, muutub vaid süsteem. Seda enam, et tegelikult ei ole selles osas kindlasti tegemist riigikogu liikme tasuga ega ka muu töötulu saamise piiranguga, vaid, nagu ütlesin, tööga seotud kulutuste hüvitamisega.