Eksisid need, kes arvasid, et Venemaa kogu energia ja ressurss kulub sõjapidamisele Ukrainas ja talle ei jää muudeks sigadusteks aega. Tegelik elu on teistsugune, Venemaa on jätkuvalt võimeline pidama ka hübriidsõda ja kasutama erinevaid survevahendeid Euroopa riikide vastu, kirjutab Urmas Paet.
Venemaa Ukraina-vastase agressiooni ajal on saanud liiga vähe tähelepanu Venemaa alustatud hübriidsõda demokraatlike Euroopa riikide vastu. Samal ajal on Venemaa hübriidsõda juba päris ulatuslik ning sel on ka juba konkreetseid tagajärgi.
Esimene näide hübriidsõjast, mis ka meie piirkonda otseselt puudutab, on immigrantide kasutamine poliitilise relvana. Esimest korda ajaloos on näiteks Venemaa ja Soome vaheline piir täielikult suletud ja selle põhjus on Venemaa hübriidsõda Soome vastu. Venemaa suunas suurel hulgal immigrante Soome piirile, et neid siis sealt omakorda üle suruda. Selle tulemusel oli Soome sunnitud piiri täies ulatuses sulgema.
Sama on toimunud juba mitu aastat Venemaa ja Valgevene koostöös Leedu, Läti ja Poola piiril. Näiteks ainuüksi ühel aprilli nädalavahetusel üritas Valgevene-Läti piiri illegaalselt ületada peaaegu tuhat inimest. See surve Euroopa riikide piiridele poliitiliselt organiseerituna Venemaa ja Valgevene poolt jätkub.
Seda kõike tuleb arvesse võtta ka siis, kui Euroopa Liit arutab ja otsustab uusi samme immigratsioonipoliitikas. Immigratsioonivaldkonda ongi Vene-Ukraina sõja taustal lisandunud Venemaa poliitiline manipulatsioon immigrantidega. Nende õnnetute inimeste kasutamine lääneriikidele surve osutamiseks.
Teine, samuti juba paraku tulemusi andnud hübriidsõja element on valede ja pooltõdede levitamine lääne inforuumis. Kui see tegevus on edukas, siis mõjutab see nii avalikku arvamust kui selle kaudu ka poliitikat ja poliitilisi protsesse.
Kahjuks saab viimasest ajast tuua näiteid, kuidas ka Venemaa spinnitud vigased väited, et paljudes Euroopa põllumeeste hädades on süüdi Euroopa turule jõudnud Ukrainast pärit põllumajandustooted ja muud toidukaubad, on oma mõju juba avaldanud. Nimelt on osa Euroopa poliitiliste jõudude tegutsemise tulemusel Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist põllumajandustoodete kaubandust puudutavad kokkulepped alates juunist lahjemad, kui need seni olid. Ehk Ukraina põllumajandustooted jõuavad EL-i turule senisest karmimatel tingimustel.
See on EL-i poolt väga lühinägelik käik, kui ühelt poolt antakse suurt rahalist abi Ukraina majandusele – viimati otsustati 50 miljardi euro eraldamine –, kuid teisest küljest tehakse takistusi ukrainlastel endil oma majandusele raha teenimisel.
See on paraku ehe näide, kuidas ka Venemaa kaasabil ja Euroopas tegutsevate Vene-sõbralike organisatsioonide kaasabil on järjest enam levinud valel põhinev veendumus, et Euroopa põllumeeste hädades on süüdi Ukraina, on järjest rohkem levinud. Näiteks Venemaa põllumajandustoodete, sealhulgas teravilja eksport, millest olulise osa moodustab Ukrainast varastatud teravili, on hoopis olulisemal määral mõjutamas Euroopa põllumajandusturgu.
Võib eeldada et lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste eel sagenevad Venemaa ja tema sõprade katsed mõjutada Euroopa riikide avalikku arvamust, et selle abil saada soodsamaid tulemusi ka Euroopa Parlamendi valimistelt. Venemaa otsestes huvides on see, et järgmises Euroopa Parlamendis oleks nende poliitiliste jõudude ja saadikute hulk suurem, kes ei toeta Ukraina abistamist ega Venemaa survestamist.
Enne juuni alguses toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi üritab Venemaa EL-i liikmesriikides valimiskampaaniaid ja poliitilisi arenguid mõjutada. Paraku on see olnud kohati juba ka edukas. Näiteks kui vaadata hiljutisi Slovakkia presidendivalimisi ja selle kampaanias kasutuses olnud retoorikat.
Veel üks hübriidsõja element, mida oleme näinud Venemaad Euroopas kasutamas, on energia. Õnneks on nüüdseks küll tervikuna Euroopa energiasõltuvus Venemaast olulisel määral vähenenud. Ometi on siiski veel mõned riigid, näiteks Austria, Ungari, mis ostavad jätkuvalt suurel määral Venemaalt energiat. Kuid nagu elu on näidanud, siis on ka energiaga manipuleerimine olnud osa Venemaa hübriidsõja arsenalist.
Paraku on eksinud need, kes arvasid, et Venemaa kogu energia ja ressurss kulub sõjapidamisele Ukrainas ja talle ei jää muudeks sigadusteks aega. Tegelik elu on teistsugune, Venemaa on jätkuvalt võimeline pidama ka hübriidsõda ja kasutama erinevaid survevahendeid Euroopa riikide vastu.
Euroopa peab seetõttu olema jätkuvalt löögivalmis ja valvas kõigi nende sammude suhtes, millega võib Venemaa meie Euroopa elukeskkonda mõjutada. Eriti tähelepanelik tuleb olla Euroopa Parlamendi valimiste eelsel ajal, sest senisest Venemaa-sõbralikum valimistulemus hakkab reaalselt mõjutama ka Euroopa julgeolekupilti.
Ukraina vajab jätkuvalt väga suurt abi, sealhulgas sõjalist abi, et agressorriigil Venemaal ei läheks korda Ukrainas ja mujalgi Euroopas, oma eesmärke saavutada. Selleks on aga vaja Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide selgeid ja põhimõttekindlaid otsuseid.