Tahan rõhutada, et majanduskasvu aeglustumine on normaalne nähtus. Mitte midagi hullu pole juhtunud!
Üks hea tuttav tahtis endale koju kamina ehitada. Et aga tegemist oli ehitusbuumi kõrgajaga, oli tal pottseppa väga keeruline leida. Lõpuks kandsid tema otsingud siiski vilja ja meistrimees asus kokkulepitud töö kallale.
Kui jõudis kätte üleandmise aeg, märkas tellija, et töö on kuidagi karvane. Küll oli ühes kohas midagi viltu, küll teises kohas midagi paigast ära. Mõistagi palus peremees pottsepal vead ära parandada. Too aga vihastas, viskas kellu sõna otseses mõttes vastu põrandat ja teatas: «Kui sa nii tark oled, tee ise lõpuni!» Seepeale kõndis ta minema. Lahkus nii, et isegi raha tehtud töö eest ei küsinud. Ühmas vaid, et tal on juba ammu mitu uut tööd ootamas.
OLEN VEENDUNUD, et säärane situatsioon on paljudele ühest või teisest valdkonnast tuttav. Olukord, et majandus kasvab aastas 12 protsendi võrra ja töö otsib töömehi taga, ei saa ju igavesti kesta. Sellises olukorras ei kuulata enamasti manitsusi ega hoiatusi mõelda homse peale — suuremal osal inimestest on tunne, et lust ja lillepidu kestavad igavesti.
Viimastel nädalatel on meie ajakirjandus kaldunud jällegi teise äärmusesse. Käimas on võitlus, kes suudab Eesti majanduse seisu kõige süngemates toonides iseloomustada. Niisugustest turbulentsetest hoiakutest tuleb muidugi aru saada, sest meie rahva kogemus turumajandusest on imeväike.
Tahan rõhutada, et majanduskasvu aeglustumine on normaalne nähtus. Mitte midagi hullu pole juhtunud! Rahandusministeeriumi prognoos, et käesoleval aastal kasvab Eesti majandus 3,5 protsenti ja järgmisel aastal 6,4 protsenti, on iseenesest hea.
Tõsi on see, et paljud majandusvaldkonnad, näiteks ehitus, kinnisvara arendus, mõni teeninduse ja kaubanduse haru ning avalik sektor, peavad oma tegevuse tõsiselt üle vaatama. Ent ikkagi pole põhjust rääkida katastroofist või tagasiminekust.
MINU ARVATES on positiivne asjaolu, et rahandusministeerium julges paari nädala eest tunnistada varasema prognoosi koostamisel tehtud vigu ning ütles demokraatlikule riigile kohaselt avalikult välja, et riigieelarve täitumisega prognoositud mahus võib tulla probleeme.
Ausale informatsioonile järgnes kohe peaminister Andrus Ansipi adekvaatne reaktsioon: peame riigieelarve üle vaatama ja kulusid kärpima. See on igati loomulik, sest kui tulud vähenevad, tuleb ka kulusid kokku hoida.
Eesti riigi range eelarvepoliitika ja tasakaalus eelarve on meie majanduse hea käekäigu peamised tagatised. Ausa ja usaldusväärsena tuntakse meid ka Euroopa Liidu ning maailma majandus- ja rahandusorganisatsioonides. Nii see peabki olema ja jääma.
Eelarve kärpimine ei käi ühelegi ministeeriumile üle jõu. Loomulikult ei hakka keegi õigusriigis vähendama pensione, sotsiaaltoetusi ja riigieelarveliste asutuste töötajate palkasid.
Praegu, mõnevõrra jaheneva majanduskliima tingimustes on hea ja vajalik hoolitseda majanduse edasise arengu eest. Nüüd on selleteemalised arutelud ilmselt ausamad ja selgemad, sest näeme, et ükski töökoht pole igavene, et sotsiaalraha ei kuku sülle iseenesest, et vaid laenamine ei saa olla elu sisu.
Käes on tõsiste, tulevikku vaatavate arutelude ja otsuste aeg ning seejuures peavad kaine ja asjaliku meele säilitama kõik institutsioonid ja huvigrupid.
RIIGI USALDUSVÄÄRSUSEST ja range eelarvepoliitika vajadusest oli juba eespool juttu. Pean vajalikuks veel kord rõhutada: see on tõesti esmatähtis! Reformierakond on nii eelmistes võimuliitudes kui praeguses koalitsioonis teinud ettepanekuid, mis ellu jõudes loovad veelgi parema keskkonna ettevõtlusega tegelemiseks. Meie põhimõte peab ikka olema: rohkem edukat ja stabiilset ettevõtlust!
Nüüdseks on uuendatud ettevõtete tulumaksusüsteemi ja muudetud see investeerimiseks veel soodsamaks. Järgmise aasta algusest hakkab kehtima eraisikute väärtpaberiinvesteeringuid soodustav eelnõu. Tahame või mitte, kuid uus tööturu reform on edasise majandusarengu ning nii kogu ühiskonna jõukuse huvides.
Peame tunnistama Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga märkusi, et Eestil on ees rasked ajad, kui me ei moderniseeri ega tee paindlikumaks oma tööturgu. Loodan, et eelseisvatel kuudel saame ka nendel teemadel rahulikumalt rääkida.
REFORMIERAKONNA initsiatiivi «Eesti ettevõtluse keskuseks!» peamine teema on investeeringute jätkuv juurde meelitamine. Seda just niisugustesse majandusharudesse, mis oleksid nii Euroopa kui kogu maailma kontekstis konkurentsijõulised ning suudaksid oma töötajatele ka head palka maksta. Eespool nimetatud seadusemuudatused on selleks hädavajalikud.
Tööturu reformist rääkides tuleb kindlasti rõhutada, et selle hulka kuuluvad koolitus ja ümberõpe, haridussüsteemi ajakohastamine ning elukestva õppe senisest suurem toetamine.
Muudatused majandusstruktuuris on paratamatud. Et nendega hästi toime tulla, on vaja palju õppida ja vajaduse korral ümber õppida. Sellest peavad eestimaalased aru saama ja harjuma nõnda ka elama.
Toon siinkohal veel ühe näite ees seisvatest reformidest. Nimelt kavandab justiitsministeerium seadusemuudatusi, mis võimaldavad ajutistesse raskustesse sattunud ettevõtetel ellu jääda tervendus- ehk saneerimismenetluse abil.
Alati ei pea asi pankrotini minema. Majanduse seisukohalt on oluline, et ettevõte tegutseks, et töötajad saaksid palka ja riigimaksud laekuksid.
KOKKUVÕTTES on väga tähtis, et ka senisest kehvemate majandusarengu näitajate juures kasvaks meie inimeste tahe tegelda ettevõtlusega ning välisinvestorite raha jõuaks endiselt Eestisse. Riigi ülesanne on hoida ja arendada soodsat ettevõtluskeskkonda. Rohkem ettevõtlust tähendab paremat elu kõigile.