Paraku seostatakse perede heaolu ning sündimuse kasvu siiani paljuski vaid rahaliste toetustega. Terviklik perepoliitika on aga palju nüansirohkem. Väheste sündide arvu mõjutavad tugevalt ühiskondlikud ja demograafilised tegurid, millest tõhus perepoliitika peab eelkõige lähtuma. Üksikud toetused ei oma sündimusele pikaajalist positiivset mõju, kui nende ümber ei ole loodud lapsele ja vanemale vajalikku tugivõrgustikku.
Seetõttu suurendame näiteks järgmisest aastast vanemlusprogrammi «Imelised aastad» rahastust, mille eesmärk on toetada 2–8-aastaste laste vanemaid. Palju positiivset tagasisidet saanud programm panustab otseselt Eesti laste vaimset tervist mõjutavate kaitsetegurite suurendamisse ja sellel on otsene mõju laste ja perede heaolule. Lisaks alustab Tervise Arengu Instituut 0–2-aastaste laste vanematele mõeldud beebiprogrammi piloteerimist, millega soovitakse vanemaid lapse arenguteekonnal toetada.
KOVidele avaneb detsembris jällegi ka toetusmeede suuruses 1,6 miljonit eurot, millega toetatakse kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste «Perepesa» loomist. Huvi toetusmeetme vastu on olnud väga suur ja meetme tulemusel luuakse järgmise viie aasta jooksul olemasolevale viiele perepesale juurde 14 uut, mille eesmärk on suurendada kohalikus omavalitsuses perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust.
Meetmeid luues on tähtis, et need pakuksid tuge ka elus ette tulevate ootamatuste jaoks. Nii oleme ellu kutsunud uuendused, mis pakuvad kindlustunnet ka sellisteks puhkudeks.
Väga olulised on näiteks muudatused toitjakaotuspensioni süsteemis ning elatisabis. Neist viimane tõuseb uuest aastast 100 eurolt 200 eurole ning toitja kaotuse korral hakkab laps edaspidi saama perehüvitist, mitte pensioni. See tähendab, et toetus ei sõltu enam lahkunu sissetulekust ega pensionistaažist. Niisamuti ei pea saadavalt summalt maksma tulumaksu ja mis peamine – iga laps saab kindla summa, sõltumata sellest, kui palju oli lahkunud lapsevanemal lapsi ning kas need olid ühe või mitme partneriga.
Väheste sündide arvu mõjutavad tugevalt ühiskondlikud ja demograafilised tegurid, millest tõhus perepoliitika peab eelkõige lähtuma.
2025. aastast tõusevad ka sügava puudega laste ning sügava puudega tööealiste toetused vastavalt 240 eurolt 270 eurole ja 50 eurolt 100 eurole kuus. Lisaks suuname erivajadusega laste toimetuleku parendamiseks 2024. aastal 3 miljonit eurot lisaraha ka rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks ja vähendame abivahendite omaosaluse suurust erivajadusega lastele, tõstes riigiosaluse varasemalt 50 protsendilt 90 protsendini. Oleme kavandamas ka sisulisi muudatusi praeguse rehabilitatsiooniteenuse korralduses laiemalt, et pakkuda inimestele nende vajadustele vastavat abi elukaareüleselt.
Niisama oluline on järgneval neljal aastal eraldatav 20 miljonit eurot harvikhaigustega laste ravisse. Õigeaegse toega on võimalik ennetada harvikhaigusega lapse tervise halvenemist, toetada tema iseseisvamat toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist täisealisena.
2024. aastal jätkame lastekaitsesüsteemi arendamisega, et keskenduda lapse- ja perekesksele juhtumikorraldusele. See tähendab ühtlasi erivajadusega lapse pere jaoks riigipoolsete hindamisprotsesside lihtsustumist.
Sellega seonduvalt on mul hea meel näha, et kohalikud omavalitsused on ka ise aktiivselt leidmas lahendusi laste ja perede heaolu parandamiseks. Nii on näiteks mitmes kohalikus omavalitsuses tekkinud laste heaolu spetsialistid, kelle ülesandeks on lisaks laste kaitsmise funktsioonile toetav ja ennetav roll laste ning perede abistamisel.
Ka Eesti vanemahüvitise süsteem on jätkuvalt üks maailma heldemaid ja pälvinud rahvusvahelist kiitust. Viimasel viiel aastal on seda järjepidevalt kaasajastatud ja lapsevanematele paindlikumaks kohandatud. Nii saab näiteks pere ise otsustada, mil moel hoolduskoormust jagatakse ning lapsehoolduspuhkusel olemist töötamisega kombineeritakse.
Järjest on kasvanud isade panus lapse eest hoolitsemisel.
2022. aastal moodustasid vanemahüvitised SKTst ühe protsendi ja kasvavad igal aastal, sest need käivad käsikäes keskmise palga tõusuga. 2023. aasta juunis oli keskmine määratud vanemahüvitis seega 1691 eurot.
Lapsehoolduspuhkusega samaväärselt tähtis on tööle naasmine. Kui hästi on need kaks olulist tahku aga kombineeritavad?
Selleks et pere eelarve ei kannataks, kui lapsed juhtuvad haigestuma, suurenevad väikelaste vanemate haigus- ja hooldushüvitised.
Selleks et pere eelarve ei kannataks, kui lapsed juhtuvad haigestuma, suurenevad väikelaste vanemate haigus- ja hooldushüvitised. 2024. aastal lahendame senise ebaõiglase olukorra, kus eelneval aastal lapsega kodus viibinud vanemale maksti haigus- ja hooldushüvitisi töötasu alammääralt. Edaspidi makstakse esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitisi kas lapsevanema enda sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või talle vanemapuhkuse ajal makstud vanemahüvitise põhjal, võttes aluseks inimese jaoks kasulikuma.
Viimased aastad ja tänaseni kestev ühiskondlik ebakindlus ilmutas end 2022. aastal ka sündide järsus languses erinevates riikides. Euroopa riigid on aastakümneid seisnud silmitsi sündimuse languse ja vananeva rahvastikuga, Eesti pole siin kahjuks erand. Küll aga on meie võimuses toetada peresid ja neid, kes perelisa planeerivad. Ehk seadusloome ja teenused, mis aitavad tasakaalustada töö- ja pereelu ning loovad seeläbi turvalise keskkonna laste kasvamiseks, on samavõrd vajalikud kui rahaline tugi.
Soovin sellega öelda, et ühte võluvitsa sündide arvu kasvatamiseks ei ole, kuid Eesti on teinud ja teeb edaspidigi samme selleks, et meie pered oleksid hoitud ning sooviksid perelisa planeerida. See on kombinatsioon mitmest tegurist, millega me võrdväärselt tegelema peame ja tegelemegi.