Haldusreformiga käib kaasas palju emotsioone ja mõtteid. Inimesed arutlevad, kuhu liigub meie koduvald ja mis on kriteeriumid, mille alusel ühinetakse.
Riigikogus arutusel olevas haldusreformi eelnõus on üks põhikriteeriume elanike arv, mis peaks oktoobris 2017 igas vallas olema vähemalt 5000, välja arvatud mõni erisus.
Ühinemist võib võrrelda mehe ja naise koosellu astumisega. See on mõistlik ikka nende vahel, kes üksteist tunnevad, mitte praktilistel kaalutlustel, nagu lühem tee poodi minna.
Tulevased vallad ei pea ilmtingimata koonduma linnade ja suuremate keskuste ümber, kuigi oma loogika on selleski. Järvamaal on ajalooliselt välja kujunenud mitu väiksemat keskust, nagu Imavere, Koeru, Järva-Jaani, Aravete.
Eesootav ühinemine ei peaks nende tähtsust mitte vähendama, vaid pigem neid säilitama ja aitama ühiselt sünergiat tekitada. Kusjuures kogukondliku omavalitsuse ülesanne pole mitte kõigilt millegi äravõtmine ja keskusse koondamine, vaid just vastupidi, praeguste keskuste tasakaalukas arendamine. Kogukonnad on olulised ja Järvamaa kui maakonna säilimine on samuti väärtus omaette.
Omavalitsuses elavatele inimestele on olulised poed, apteek, perearst ja pangaautomaat, aga omavalitsus ise on midagi palju suuremat kui erasektori pakutavad teenused.
Ma ei taha öelda, et teenused pole olulised, ikka on, aga neil ei ole otsest seost omavalitsusega, veel vähem plaanitava haldusreformiga. Ühise omavalitsuse moodustamise aluseks on siiski edukas koostöökogemus ja arusaam kogu piirkonna võimalustest, muredest ja rõõmudest.
Järvamaa omavalitsustel on aastatepikkuse eduka koostöö tulemusel loodud ja tegutsevad Järvamaa ühistranspordi keskus, Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus, eriarstiabi pakkuv Järvamaa haigla.
Koostöökogemus on omavalitsustes elavate inimeste vahel, üksteist tuntakse ja teatakse. Selle peale saab ka ühist omavalitsust üles ehitada, raskusigi ületada.
Järvamaa koostöö tihedust saab pidada meie tugevuseks, mille tõttu meid üle riigi teatakse ja millest Järvamaa elanik on võitnud. Heal koostööl ja partnerlusel on paremad eeldused, kui seda teevad võrdsed partnerid, mitte üks suur linn ja väikesed vallad tema ümber.
Eks muudatuste ajal teki ikka kiusatust «vasakule vaadata», üle maakonna piiride kiigata. Sel juhul tasub rahulikult kaaluda, kas tegemist on ainult lühema teega kaupluseni või on ka midagi muud, mis meid teises maakonnas elavate inimestega kokku seob. Piiriülesed liitumised on seotud riskidega ning võivad hiljem tuua arusaamatusi, sest partnerid ei tunne piirkonda ja selle vajadusi. Kindlam on ikka ühiselt edasi teada-tuntud naabritega, järvakatega.
Mina näen tuleviku Järvamaa vallas head elukeskkonda ja seda mitmes piirkonnas. Üle pole tähtsustatud vallamaja asukohta, sest tegelikult on vähemalt osaliselt vallamaja mitmes paigas, virtuaalselt lausa igal pool.
Sotsiaalne tugisüsteem jõuab aga tegelikult iga abivajajani, sest teenused on hästi juhitud ja organisatsioon toimib tulemuslikult. Rõhutan siinjuures, et pole üldse oluline, kus inimene käib poes või tööl. Oluline on, et kõik elanikud tunneksid enda ümber head elukeskkonda, kus võimaldatakse kvaliteetseid teenuseid ja toetatakse omaalgatust.
Haldusreform annab võimaluse omade inimestega ühiselt koos edasi liikuda, parema tuleviku poole.
Rait Pihelgas