Viimased neli-viis aastat on Tartu linnapilti toonud selgelt märgatava muutuse – plaan rajada ja renoveerida 100 kilomeetrit kõnni- ja jalgrattateid on jõudnud lõpusirgele. 2013.a rajati uusi ja korrastati olemasolevaid teid 10,8 km, 2014.a 16,8 km, 2015.a 15 km, 2016.a 28,1 ja sel aastal saab valmis 30-32 km kergliiklusteid.
2013. aastal läbi viidud liiklusuuring näitas, et 40% tartlastest liikus eelkõige jalgsi ning 5% kasutas liiklemiseks jalgratast. Viimaste aastate jõulised arengud kergliikluse valdkonnas on siin kindlasti muudatusi kaasa toonud. Vajame peagi uut liikuvusuuringut, mis annaks ülevaate, kuidas seni loodud võimalused on mõjutanud meie liikumisharjumusi ja valikuid.
Visuaalselt hinnates tundub, et jalgratturite osakaal linnapildis on kasvanud, sealhulgas märkab üha enam aastaringselt rattaga liiklejaid – see teeb loomulikult rõõmu, sest lisaks inimeste tugevamale tervisele saame kergliiklusvõimalusi kasutades ka puhtama ja säästlikuma kodulinna.
Väljakutsed jagub kindlasti ka järgnevateks aastateks. Võimalusi tartlaste kodutee turvalisemaks muutmiseks on veel päris palju – olenemata sellest, kas räägime tööinimesest või lapsest, jalakäijast, jalgratturist või autojuhist. Tartus on igas linnaosas tänavaid, kus kergliiklusvõimalused puuduvad. Piirkondades, kus teed on vanemad ning rajatud ebastabiilsele turbapinnale, on nende pind muutunud ebatasaseks.
Seega ei saa “100 kilomeetri” eesmärgi täitumisel tööd kindlasti tehtuks lugeda. Kõnni – ja jalgrattateid tuleb rajada edasi ning erilise hoolega on vaja jälgida, et uued teed ühendaksid olemasolevat kergliiklusvõrgustikku ühtsemaks tervikuks. Säärast põhimõtet kandvaks tööks on näiteks uuel aastal Riia tänava äärde raudteetammist läbi rajatav kergliiklustunnel ning Riia tänavat ületav kergliiklusviadukt mis loovad täiesti uusi ning turvalisi liikumisvõimalusi erinevate linnaosade (Tammelinn, Tähtvere, Karlova, Ropka, kesklinn) ja tõmbekeskuste (Maarjamõisa, ülikooli kampus, Lõunakeskus) vahel.
Autoga liiklejate hüvanguks nõuavad lisaks jätkuvale teeremondile tähelepanu ristmike liikluslahendused ja juhi vaatevälja kitsendavad objektid, teekattemärgistused ning valgustus. Ristmike valguslahendused vaadatakse järjest üle, vajadusel kas lisatakse täiendav valgusti või vahetatakse olemasolev võimasma vastu välja. Vanemuise tn eskiisi on näiteks ette nähtaud ka ristmike kitsndamine selleks, et ristmikud oleksid konkreetsema kujuga, jalakäijatel oleks lühem tee üle ristmiku ja parkivad autod oleksid kitsenduse taga – nii nad ei sega autojuhi vaatevälja, millega tõuseb ka liiklusohutus.
Suurtes elurajoonides valmistavad peavalu kasinad parkimistingimused ja kitsad või puuduvad kõnniteed. Kui vaatame näiteks Annelinna majade vahelisi alasid, siis seal on kohti, mida täna kasutavad autod nn metsikuks parkimiseks, olles kevadeti selle ala päris mudaseks sõitnud. Sellise parkimise korral ei ole ka lapsevankriga ja jala liiklejal läbipääsu. Koostöös ühistutega saab seda olukorda järjepidevalt lahendada, tehes kas koostööprojekte või andes teatud linnale kuuluvad alad nende majandada. Eesmärgiks on luua kvaliteetne elukeskkond, kus lisaks autodele oleks ka rohelust ning tegevusi lastele, noorukitele ja täiskasvanutele. Kortermajade juurde tuleb rajada nii suuremaid kogupere mängu – ja spordiväljakuid, kui ka pisemaid mänguplatse, kus vanematel on laste tegevusest parem ülevaade. Kindlasti vajavad renoveerimist paljud kõnniteed, mis on muutunud äravajunud pinnase tõttu ebatasaseks.
Turvalise elukeskkonna juurde kuulub ka korralik valgustus, mille renoveerimine peab ka edaspidi olema linna üks prioriteetidest – Tartu linn on eelnevatel aastatel osalenud mitmes projektis, mille toel on asutud linna paigaldama energiasäästlike ja töökindlaid LED valgusteid. Kindlasti jätkame seda tööd edaspidi, sest vananenud tehnoloogial põhineva valgustuse väljavahetamine on nii majanduslikult otstarbekas (tasudes investeeringu ca 6 aastaga, elektrienergia kokkuhoid ca 70%), kui ka linna elukeskkonnale oluline – hea töökindel valgustus tõstab ka kogu linna turvalisust ja muudab elukeskkonna väärtuslikumaks.Inimesed tunnevad end paremini, kui on hästi valgustatud linnaruum ja ka autojuhid näevad paremini jalakäijaid.
Erilise tähelepanu alla tuleb aga võtta koolilaste peamiste liikumismarsruutide ning koolide ümbruste ohutus. Koostöös Tartu haridusasutustega on kavas kaardistada praegune olukord, võtta teadmiseks õppeasutuste poolsed ettepanekud ning murekohad. Kogutud informatsiooni on vaja analüüsida koostöös liiklusspetsialistidega, mille tulemusena töötatakse välja turvalised liikluslahendused. Olgu siis tegemist ohutuma teeületusega, liikluse rahustamisega, täiendava tänavavalgustusega ristmikel ning ülekäiguradadel, nähtavuse parandamisega võsastunud ristmikel–ülekäikudel või täiendavate kõnni– ja rattateede rajamisega vajalikesse piirkondadesse. Samuti on õppeasutusi, kus on vajalik leida lahendusi parkimistingimuste parandamiseks.
Algus on tehtud – sel aastal saab turvalisema liikluslahenduse Puškini kooli ümbrus. Seal korrastatakse autode liiklust ja parkimist nii, et ei seguneks kooli jala tulevad õppurid ja kooli juurde autodega liikujad ning avatakse seni tühjalt seisev ala autode parkimiseks. Lähiajal on kavas luua turvalisemad liikluslahendused Tamme ja Raatuse koolide ümbruses. Kapitaalremonttööde ootel Variku kooli ümbruse Aianduse ja Piima tänavad on plaanis korrastada, rajatakse uus kõnnitee Aianduse tn-le kooli poolsesse serva, kus see seni puudus ja Piima tn äärde tehakse peatused kooli teenindavatele bussidele, mis seni blokeerisid kogu Aianduse tänava. Maarjamõisa lasteaed ootab paremat parkimiskorraldust, selleks on olemas pargi rekonstrueerimise projekt, mis sisaldab ka korrastatud parkimisala lasteaia värava juures.
Kokkuvõtvalt usume nii lapsevanemate, Tartut juhtiva erakonna liikmete kui sportlike liikumisviiside armastajatena, et eesmärk muuta kooli- ja kodutee turvalisemaks nii suurematele kui väiksematele tartlastele väärib täideviimist.
Valvo Semilarski, Tartu abilinnapea
Mihkel Lees, Tartu Linnavolikogu liige