Mullu oktoobris saatis toonane () kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse inimeste biomeetrilisi andmeid (sõrmejälgi, dokumendifotosid) koondav automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (ABIS). Nüüd on sama teema eelnõu kujul riigikogu suures saalis arutlusel.
Seda menetleti enne põhiseaduskomisjonis, mille esimeheks Toomas Kivimägi (Reformierakond). “Sisuliselt on tegu analoogse eelnõuga, mille Helme ise kooskõlastusringile saatis ja millega ministeeriumid nõustusid. Hiljem avastasid, et pole ikka see… Taoline jutt ei maksa sendi eestki.”
Ta võrdleb: “Kui nii võtta, siis pidi eelmine valitsus olema ikka lambakari, kui kõik tuimalt ära kooskõlastati. Selline teema ei päde.” Ta lisab, et kohe kui ekrelastel istekoht muutus, muutus ka seisukoht. “Koalitsioonis olles eelnõu sobis, ent nüüd leidsid malaka, millega praegusele valitsusele virutada. Pole riigimehelik.”
Kivimägi viitab sisututele ettepanekutele
Kokku esitas EKRE komisjonis 130 muudatusettepanekut, millest osa seoti, alles jäi 72. Lisaks ka kolm, mis komisjoni poolt veel lisati. “Ja EKRE ettepanekutest 41 pole üldse selle eelnõuga seotud, vaid suunatud välismaalaste seadusesse. Kõige ehedam obstruktsioon – vahet pole, aga paneme suure portsu ettepanekuid,” on Kivimägi pahane. Ülejäänud 31 olla tema hinnangul pisidetailid, ei mingit põhimõtteliselt muutust.
Tänane riigikogu istung algas kell 10, sellele eelnes ööistung. ABISeni pole veel jõutud. Kivimägi arutleb, et keskmiselt võib viie muudatusettepaneku peale minna circa tund. Kiire arvutus näitab, et ainuüksi 75 muudatusettepaneku peale kuluks 15 tundi. Parlamendi esimees Jüri Ratas kutsus tulevaks nädalavahetuseks kokku ka erakorralise istungi, et eelnõu menetletud saaks.
Kivimägi toonitab, et ühist andmekogu on vaja ning praegused erinevad kogud on IT mõistes kiviajast pärit. “Siseminister Kristian Jaani tõi komisjonis välja, et sõrmejälgede andmekogu on piltlikult öeldes kokku kukkumas. Minister mures, mis suvel saab – kas tõstetakse uuele andmekogule üle ja säilivad või lähevad kaotsi,” illustreerib ta.
Mis puutub väidetesse nn politseiriigist ütleb Kivimägi: “Hirmul on suured silmad. Eesti riigil peab olema võimekus kuritegusid kiiresti avastada.”
Mart Helme kommenteeris eile Delfile, et eelnõu idee oli esialgu midagi muud: töötada välja IT-lahendus, et andmeid eri baaside vahel kasutada. Helme sõnul pole EKRE rahul sellega, et andmebaasi saab kanda kõigi inimeste, sealhulgas siseturvalisuse valdkonnas töötavate isikute andmed. Endine siseminister väljendas muret, et kui andmed peaksid küberrünnaku käigus kurjategijate kätte sattuma, on see tõsine mure.
Helme märkis, et juba eelmise valitsuse ajal tekkis kõhklusi, kas andmebaasi üldse luua.
Puust ja punaseks: mis on ABIS?
* Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu on mõeldud seni eri ametkondade vahel killustatud ja aegunud andmebaaside ühendamiseks ja uuendamiseks.
* Biomeetrilisi andmeid saaks vaadata ja võrrelda üle 800 Eesti ametniku.
* Andmete vaatamised logitakse, siseministeeriumi sõnul saab iga ametnik ligi vaid “riiulile”, mis on vajalik tema töö tegemiseks.
* Uus seadus võimaldab sõrmejälgede ja näopiltidega vabamalt ringi käia. Varasem kord nägi selle võimaluse ette rangemate piirangutega, näiteks prokuratuuri kirjaliku loaga või ainult esimese ja teise astme tahtlike kuritegude uurimiseks.
* ABIS-e esimene etapp, mis loodi kohtuekspertiisi jaoks, sai valmis juba eilseks, see riigikogu heakskiitu ei vajanudki.
* Biomeetrilisi andmeid ja biograafilisi andmeid (nimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus jms) hakatakse eraldi andmebaasides hoidma.