Sõjaaja lisaeelarve toetub kolmele olulisele sambale. Esiteks, julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamine, milleks eraldatakse 247,6 miljonit eurot. Teiseks, energiajulgeoleku saavutamine, mille jaoks suunatakse 257,3 miljonit eurot. Kolmandaks, sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katmine, milleks on lisaeelarves ette nähtud 242,7 miljonit eurot.
Sõjaline riigikaitse saab lisaeelarvest 15,6 miljonit eurot. Tegemist on osaga valitsuse tehtud sõjalise riigikaitse tugevdamise otsustest. Meenutuseks, et jaanuaris otsustas valitsus teha esimese 340 miljoni euro suuruse lisasüsti kaitse-eelarvesse. Märtsis tuli 470 miljoni euro suurune lisaotsus.
Lisaeelarves sisaldub ainult see osa, mis õnnestub ära kasutada selle aasta jooksul, kuid nagu öeldud, on valitsus Eesti kaitsevõimesse täiendavalt otsustanud suunata ca 850 miljonit.
Oma kogemusest
Peale selle on mul endise politseinikuna rõõm tõdeda, et selles lisaeelarves on olulisel kohal elanikkonnakaitse tugevdamine. Näiteks suunatakse üle 80 miljoni euro siseministeeriumile, et seada korda varjumiskohad ja õhuhäiresüsteemid.
Sotsiaalministeeriumi haldusalale eraldatakse lisaeelarvest 192,8 miljonit eurot. Selle raha eest on kavas esimesest juunist tõsta toimetulekutoetuse piiri 150 eurolt 200 eurole ning maksta novembris pensionäridele ja lastega peredele iga lapse kohta viiekümne euro suurust lisatoetust kaupade ja teenuste kiirest hinnatõusust tulenevate raskuste leevendamiseks. Ühtlasi hakatakse toimetulekutoetuse määramisel esimesest juulist eluasemekulu liigina arvesse võtma ka eluasemelaenu tagasimakset, nagu seni on toetatud peresid, kes elavad üüripinnal. See aitab raskustesse sattunud peredel eluaset alles hoida.
Tulevikku silmas pidades on lisaeelarves oluline investeering energiasõltumatuse kindlustamiseks. On ju teada, et Putini režiim kasutab maagaasi poliitilise tööriistana demokraatlike Euroopa riikide destabiliseerimiseks ning selle müügist saadud tulu Ukraina ründamiseks ja seal õudustegude korda saatmiseks. Meie liitlaste ähvardamisest gaasikraanide kinnikeeramisega oleme saanud hiljutigi lehest lugeda. Seetõttu tegi Kaja Kallase valitsus juba aprillis põhimõttelise otsuse loobuda sel aastal Vene gaasist.
Energiajulgeoleku tagamiseks
Energiajulgeoleku kindlustamiseks on kavas luua Eestisse koostöös erasektoriga veeldatud maagaasi vastuvõtuvõimekus ja rentida koos Soomega LNG ujuvterminal. Peale selle on plaanis hankida talveks riiklik gaasivaru ehk töö energiasõltumatuse saavutamiseks käib kahel rindel. Kui oleks täitunud EKRE soov ja lisaeelarve oleks jäänud riigikogus toppama või läbi kukkunud, oleksime olnud väga haavatavad. Rääkimata sellest, et oleksime siis jätkanud Putini sõjamasina toitmist. See ei oleks kindlasti meie huvides ega kattuks nende väärtustega, mille eest seisame.
Kui keegi nüüd muretseb, et Venemaa gaasist loobumise tõttu jääb tuba kütmata, siis võin kinnitada, et seda ei juhtu. Gaasi hinna puhul on ennustatud, et pikemas plaanis ei jää LNG hind oluliselt kõrgemaks Vene gaasi hinnast. Selle kõrval on lisaeelarves ette nähtud 19 miljoni euro ulatuses investeeringuid energiasäästu ja väikeelamute energiatõhususe jaoks. Ikka selleks, et aidata inimestel leida kallinevate energiahindade juures lahendusi kulude vähendamiseks.