Reformierakonna fraktsioon on pidanud tulevase õiguskantsleri küsimust sedavõrd oluliseks, et oleme sellega tegelenud mitu kuud ja väga põhjalikult. Oleme kohtunud Allar Jõksiga ning vaaginud tema positiivseid ja negatiivseid omadusi.
Reformierakonna fraktsioon on pidanud tulevase õiguskantsleri küsimust sedavõrd oluliseks, et oleme sellega tegelenud mitu kuud ja väga põhjalikult. Oleme kohtunud Allar Jõksiga ning vaaginud tema positiivseid ja negatiivseid omadusi.
Oleme neid kainelt analüüsinud, mitte hüüdnud hüsteerilisi poliitilisi hüüdlauseid stiilis „Vladimir peab jätkama, sest ilma Vladimirita hukkub riik ja ühiskond!“ justnagu hiljutistel valimistel ühes naaberriigis. See ei peaks meie arvates olema Eesti Vabariigi ega tema parlamendi stiil.
Fraktsiooni aruteludest kokkuvõtet tehes pean ütlema, et Allar Jõks on täiesti tavaline lihast ja luust inimene, kel on nii plusse kui ka miinuseid.
Kõigepealt plussidest.
Allar Jõksil on õiguskantsleri ametiks tarvilik hariduslik ettevalmistus. Jõks on lõpetanud Tartu Ülikooli veel enne Eesti iseseisvuse taastamist ning tal on magistrikraad. See ei ole küll sama, mis doktorikraad, kuid riigi tippametniku jaoks piisav.
Plusspoolele tuleb kindlasti kanda, et me oleme tema tegevust 7 pikka aastat – see teeb peaaegu kahe Riigikogu koosseisu vältel – oma silmaga näinud. Allar Jõks on õiguskantslerina ettearvatav, tema stiil on teada. Temalt ei ole oodata erilisi üllatusi või õiguskantsleri ametikoha osas uuendusi. Samas peavad mõned seda miinuseks. On ka neid, kes tunnistavad 14 aasta pikkuse ametiaja demokraatlikus riigis üleüldse tõsiseks hälbeks.
Kindlasti tuleb tunnustada ka Allar Jõksi tegevust meediastrateegina. Selle positiivseks tulemuseks on, et avalikkus on õiguskantsleri ametikoha olemasolust teadlik ning sellelt ametimehelt midagi olulist ootab.
Väikese kõrvalmärkusena – mõnede meesšovinistide meelest on Allar Jõksi plussiks õiguskantsleri kandidaadina ka lihtsalt see, et ta on mees. Et järjekordsele Eesti Vabariigi tippametikohale nimetatakse meesterahvas. Kuid see on ebaoluline ja õnneks vähemuse seisukoht.
Nende positiivsete omaduste väljasõelumise kõrval analüüsis fraktsioon oma otsuse kujundamisel kõige põhjalikumalt aga kõige põhilisemat – Allar Jõksi tegevuse vastavust Põhiseaduses ja seadustes kirjeldatud õiguskantsleri rollile.
Milleni me jõudsime? Siin on kuivad faktid.
Oma ametiajal on õiguskantsler Jõks esitanud Riigikogule 9 ettepanekut seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Neist 6 võttis Riigikogu vastu, 3 mitte ja need jõudsid Riigikohtusse.
Võrdluseks: Eerik-Juhan Truuväli esitas oma ametiajal 23 ettepanekut seaduste põhiseadusega kooskõlla viimiseks ning tegi ligi 60 ettekannet seaduste muutmise vajadusest. Allar Jõks on teinud 14 ettekannet, mõnel juhul väites avalikkusele, et seadus on Põhiseadusega vastuolus, tegemata aga Põhiseaduses ette nähtud ettepanekut seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.
Ettepanek on kohustuslik, ettekanne mitte. Kui õiguskantsler leiab, et seadus on põhiseadusevastane, peab ta tegema Riigikogule ettepaneku põhiseadusevastasuse kõrvaldamiseks (Põhiseaduse § 142). Ettekande võib õiguskantsler esitada, kui ta seaduste, seaduseelnõude või inimeste kirjades osutatud probleemide analüüsi tulemusel leiab, et see on vajalik (Põhiseaduse § 139).
Tahan teile rõhutada: Põhiseadusevastasele seadusele ettekande, kirja või lihtsalt meediapöördumisega reageerimine ei ole õiguskantsleri institutsiooni puhul korrektne. Kui esineb õiguskantsleri hinnangul vastuolu põhiseadusega, peab PS §142 kohaselt järgnema ettepanek.
Vaadates tagasi Allar Jõksi ametiajale, pidime nentima, et juhtumeid, mil õiguskantsler ei täitnud oma ülesandeid Põhiseaduse vaimus on omajagu. Toogem siinkohal mõned näited:
1. 27.veebruaril 2003, so kolm päeva enne Riigikogu uue koosseisu valimisi esitas Allar Jõks Riigikogule ettepanekud üliõpilaste eluasemetoetust ja maksuintresse käsitlevate seaduste põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Nende ettepanekute menetlemine oli istungite lõppemise tõttu objektiivselt võimatu. Ettepanekud saanuks teha nii varem kui ka pärast valimisi, mil oli võimalik ettepanekut menetleda.
2. Riigikogu liikmete äriühingute nõukogudesse kuulumise lõpetamiseks ei ole Allar Jõks tegelikult juriidiliselt argumenteeritud ettepanekut esitanud, ehkki selline pettekujutlus on avalikkusele loodud. Teemat on käsitletud ainult poliitilises võtmes kõnedes ja meedias.
3. Õiguskantsler ei vaidlustanud ka 2003. aasta lõpus muudetud erakondade rahastamise kontrolli süsteemi, eelistades seda teha alles aastaid hiljem. Meediakampaania saatel pöördus õiguskantsler Riigikohtusse alles 16. veebruaril 2007 – taas kord loetud päevad enne Riigikogu valimisi. Erakondade rahastamist korrastav eelnõu oli Riigikogus 2006. aasta detsembri alguses samas juba algatatud, seega ei saanud aktiivse valimiskampaania ajal aasta enne õiguskantsleri volituste lõppu astutud sammu pidada Eesti õiguskorra huve siiralt teenivaks.
4. Enne 2002. aasta kohalikke valimisi rahuldas Riigikohus osaliselt õiguskantsleri taotluse taastada valimisliitude moodustamise võimalus. Riigikogu taastas selle võimaluse ajutiselt, lisades seadusesse sätte, mille järgi pidi valimisliitude moodustamise õigus lõppema 1. jaanuaril 2005. Allar Jõks lasi sellel sättel ligi kolm aastat kehtida, ja vaidlustas selle suure trummipõrinaga alles detsembris 2004.
5. Õiguskantsler jättis vaidlustamata ka poliitilise välireklaami keelamise seaduse, mis andis enne 2005. aasta kohalikke valimisi eelise neile erakondadele, kel ei olnud keelamise hetkeks välireklaami pinnad reserveeritud. Reeglina on mõned kuud enne valimisi tehtud muudatused, mis muudavad ebavõrdselt valimisvõitluse tingimusi, loetud põhiseadusevastaseks. Valimiskampaaniaks kuluvat raha see keeld ei vähendanud, raha liikus teistesse kanalitesse. Ebaselge keeld tekitas juriidilise segaduse, mida süvendas õiguskantsleri ettekanne (jällegi mitte ettepanek) Riigikogule, milles Allar Jõks sõnades märkis, et välireklaami keeld on põhiseadusevastane. Konkreetset ettepanekut õiguskantsler aga ei esitanud, kuigi oleks pidanud.
Kokkuvõttes leidsime et, Allar Jõks on oma põhitöö kõrval kulutanud märkimisväärselt aega mängu ilule. Põhitöö analüüs viitas aga puudujääkidele konkreetsete õiguskantsleri hinnangul põhiseadusvastaste olukordade likvideerimisel ja soovile avalikkusega manipuleerida. Ehkki õiguskantsleri kantselei meediastrateegia on teinud Allar Jõksi isiku tuntuks ja tekitanud mulje, mille kohaselt Jõks on töötanud hästi, kinnitavad faktid seda, et õiguskantsler on olnud õiguskorra reaalsel parandamisel pigem väheaktiivne. Poliitilise kampaania võtete kasutamine ning hämamine selgete argumenteeritud seisukohtade asemel on meie arvates põhiseaduses toodud õiguskantsleri ülesannete ja rolliga halvasti kooskõlas.
***
Ja siin me siis oleme. On selged plussid ja on väga kaalukad miinused.
Selles olukorras otsustas Reformierakonna fraktsioon täna hommikul, et jätab selle, kuidas hääletada iga fraktsiooniliikme enda parema äratundmise asjaks.
Me loodame, et Reformierakonna parlamendiliikmete kõrval kujundavad ka teiste erakondade parlamendisaadikud oma seisukoha täna siin saalis mitte lihtsalt fraktsiooni distsipliini järgides, vaid kandidaadi plusside ja miinuste isikliku kaalumise teel, unustamata sealjuures ei kandidaadi isikuomadusi ega Eesti Vabariigi põhiseadust.