Puhkpilliorkestri võimalik koondamine on meie ühiskonda juurteni raputanud. Mind ka, sest ma olen ka mänginud puhkpilliorkestris, marssinud laulupeol, kandnud vabatahtliku tuletõrje musta mundrit ja valget ohvitserimütsi. Eredad mälestused.
Hüsteeria on meid vallutanud– eelarve kulutusi kärbitakse!
See hüsteeria on selleks, et viia tähelepanu meie riigi rahaasjade kehvast seisust kõrvale.
Toetused ei tee õnnelikuks
Me kulutame palju. Me räägime oma madalast maksukoormusest, aga hoopis vähem riiklike kulutuste tasemest. Kui maksukoormus on umbes 33% sisemajanduse kogutoodangust, siis kulude tase on 45,9%. Me kulutame aastas 5,2 miljardit eurot rohkem, kui maksudena kogume. See on 30% riigieelarvest.
Me elame Saksa ja Hollandi ja teiste Euroopa Liidu jõukamate riikide raha arvel. See ei saa kesta lõputult.
Avalik sektor paisub jõudsalt ja selle kärpimine on igati õigustatud. Kui palju on meil igasuguseid riiklikke asutusi!
Aga hoopis suurem vajaliku ja võimaliku kärpe koht on eelarvest makstavad igasugused subsiidiumid, ja tasuta teenused. Euroopa Liiduga liitumise järel on need meie ühiskonna üle ujutanud.
Kusjuures need ei ole meie ühiskonda õnnelikuks teinud. Toetuste saajad on rahulolematud, et miks nii vähe. Need, kes toetusi ei saa, on rahulolematud, et miks teised saavad.
Tasuta teenuste kasutajad on rahulolematud, et teenuste kvaliteet ei ole nii hea, kui tahaks. Ja mitte ükski volikogu ega riik ei suuda tagada tasuta teenuste kõrget kvaliteeti. Tasuta bussitransport vajab paremaid palku bussijuhtidele, paremaid busse ja sõitjate soovidele paremini vastavaid sõidugraafikuid. See tuleb tagada maksumaksja rahast, ja maksumaksja raha kulutamisele on vastuseis, sealhulgas ka nende poolt, kes maksavad, aga tasuta teenust ei kasuta. Ülikooli professorite palgad on lubamatult madalad.
Tasuta hüved ja igasugused toetused teevad meele hapuks, toodavad kaebusi, hädaldamist, rahuolematust.
Niccolo Machiavelli kirjutas 1503. aastal, et kui valitseja teeb kingitusi, teeb ta head vähestele ja halba paljudele.
Müüt tasuta laenust
Enne eelarve koostamist rääkisid laenuvõtmise propagandistid, et laenu saab tasuta ja igaveseks. Riigieelarve seletuskiri ütleb, et 2021. aastal on laenu tagasimakse 497 miljonit eurot. Ligi 500 miljonit. Kui suur see avaliku sektori kärpe summa oligi?
Tõmbame ometi selle abirahade jagamise ja ka paisunud avaliku sektori kokku! Sõimata saab igal juhul, ka siis, kui kärbid kümme eurot. Võtame siis suurelt ette! Sõimata saab, aga raha jääb alles. Tänane Euroopa eelarve ja suurpankade poolt jagatav kerge laenuraha on võimaldanud avaliku sektori kulutuste kontrollimatut kasvu, mida ei pea katma maksurahast.
Aus mäng on, kui ühel poolel on need, kes soovivad kulutada ja teisel poolel need, kes maksavad. Need pooled seisavad demokraatias vastamisi. Need kaks poolt peavad olema tasakaalus. Kui ühiskond tahab rohkem kulutada, siis peab ta valmis olema ka selle eest ausalt ja ise maksma. Kui ise ei maksa, pole õigust ka kulutusi paisutada.