2021. aasta hakkab jõudma lõpule – aeg on teha kokkuvõtteid, kuid vaadata ka tulevikku. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena peegeldan vaadet aasta jooksul ELis toimunust ning esitan mõned rõhuasetused edaspidiseks. Kõigepealt mõned pealkirjad:
Covid-kriis on kõike muud kui seljatatud.
Majandus kipub tõrkuma ja üle kuumenema samal ajal.
Euroopa Liit on organiseeritud hübriidrünnaku all.
Energiahinnad on enneolematult kõrged.
Rohe- ja digipööre ei saa hoogu sisse.
Hiiliv protektsionism.
Väljakutsetega tegelemine nõuab liikmesriikide ühist pingutust. Kas just võimatu, kuid väga tulemustevaene oleks tegutsemine koordineerimatult ning igaüks vaid enda mätta otsast vaadates. Kokku lepitud lähenemised ja välja töötatud ühtsed süsteemid on aidanud Euroopa Liidul ka sel aastal läbi kriiside pigem tugevamaks muutuda.
Kas Euroopa Liit tähendab ka julgeolekut?
ELAKi lauale jõudis otsustamiseks Schengeni strateegia algatus meie sisejulgeoleku paremaks tagamiseks.
Schengeni süsteem on Euroopa julgeoleku tugisambaks. Ühest küljest tähendab see suurt hüvede kogumit – inimeste ja kaupade vaba liikumise võimaldamist. Pandeemia ajal sai see süsteem kõvasti kahju.
Pandeemia on toonud esile Schengeni ala majandusliku külje ja selle olemusliku seose ühtse turuga. Paljud liikmesriigid kehtestasid sisepiirikontrolli, mis seadis ohtu ühtse turu nõuetekohase toimimise. Esialgse koordineerimatuse järel avas Euroopa Komisjon „rohelised transpordikoridorid“ oluliste kaupade transiidiks ning võttes vastu suunised töötajate vaba liikumise ja erakorralise abi kohta piiriüleses tervishoius, ning soovitused välis- ja sisepiiride haldamise kohta.
Teisest küljest on Schengeni süsteem koos Prümi konventsiooni ja Euroopa vahistamismäärusega Euroopa sisejulgeoleku alustala. Infosüsteemid VIS, SIS, EURODAC võimaldavad radikaalselt parandada õiguskaitseorganite koostööd.
Tuginedes koroonapandeemiast saadud kogemustele, kavatseb Euroopa Komisjon esitada käesoleva aasta lõpuks uueSchengeni piirieeskirjade muutmise ettepaneku.
Mõned aastad tagasi oli Euroopa julgeoleku põhiprobleemiks terrorism. Alates 2015ndast aastast võime pidada põhiliseks julgeolekuprobleemiks võitlust illegaalse migratsiooniga, unustamata loomulikult endiselt elusolevat terrorismi. Eelpoolmainitud infokogude koostöö tõhustamine töötab ka selles valdkonnas. Lisame siia välispiiride tõhusama kaitsmise liikmesriikide koostöös ja piirivalveagentuuri Frontex võimaluste laiendamise.
Hetkel ohustab meie piirkonda idasuunaline hübriidrünnak. Kahe nädala eest arutasime olukorda ka Balti riikide ja Poola parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeestega ning ühinesime välisasjade komisjonide ühisavaldusega.
Küberturvalisuse probleem on uus asi, aga julgeoleku seisukohalt ülitähtis.
Euroopa Liidu ülese küberturvalisuse nõuete miinimumlävendi tõstmine on vajalik, sest ühiskonna toimepidevuse jaoks vajalikud kriitilised teenused sõltuvad üha enam infotehnoloogiast ning kasvavad ka piiriülesed mõjud. ELAKile arvamuse andnud Riigikaitsekomisjon leidis, et kuigi Euroopa Liidu küberturvalisuse direktiiv ei laine sõjalistele tegevustele, siis riigikaitse laiast käsitlusest ja julgeolekuhuvidest lähtuvalt on väga oluline tsiviilstruktuuride küberturvalisus.
Peagi arutame ELAKis Euroopa Komisjoni soovitust luua ühine küberüksus. Üksuse eesmärk oleks koordineerida liidu tegevust ulatuslike küberintsidentide ja -kriiside
ärahoidmisel, avastamisel, heidutamisel ning neile reageerimisel. Küberturbemeetmete välja töötamine on keeruline, aega ning ressursse nõudev tegevus, mille
tõttu on mõistlik läheneda sellele kollektiivselt, jagades parimaid praktikaid ja teadmisi.
Näitena võib tuua olukorra, mil ID-kaardiga seotud riski tuvastasid just Tšehhi teadlased –
seetõttu on koordinatsioonikogu olemasolu kriitilise tähtsusega.
Et meie piiridel oleks rahu, on äärmiselt tähtsad Euroopa Liidu naabruspoliitika ja arengukoostöö formaadid. Leian, et peame veelgi rohkem toetama naabruspoliitika riike. Pandeemia on võimendanud kolmandate riikide majandus- ja näljakriisi, mistõttu on Euroopa panus nii liidu printsiipide kui julgeoleku vaatevinklist veelgi olulisem.
Euroopa Komisjon on sel aastal olnud märkimisväärselt aktiivne, sisustades ELAKi tööd muuhulgas digitemaatikaga. Digivaldkond pakub meile nii võimalusi kui ka tohutuid väljakutseid. Näeme, millist mõju avaldavad meie ühiskondadele sotsiaalmeedia ja suured digiplatvormid. Digitaliseerimine loob meile võimalusi, kuid samal ajal oleme digikeskkonnas järjest haavatavamad.
Oleme andnud toetuse Eesti seisukohale üle Euroopa kehtiva COVID-19 digisertifikaadi loomisele. Digitõend on suurepärane näide liikmesriikide koostööst. See on liiduüleselt kiirelt loodud ja hästi toimima pandud. Euroopa Komisjon esitas seadusandliku ettepaneku märtsis ning juba kolm kuud hiljem oli sertifikaat kasutuses. See on olnud tõeline edulugu ning selle abil oleme liidusiseselt tagasi saanud paljud oma vabadused. See on hea näide, kuidas liikmesriikide vahel on võimalik kiiresti kokku leppida ja rakendada digitaalseid lahendusi. Tehnoloogiliselt on see QR-koodi kasutamise tõttu ka ülimalt pettusekindel. Loodud formaat on nüüdseks muutumas edukaks suisa globaalselt. Välja on antud juba üle 600 miljoni tõendi. Lisaks Euroopa Liidule on süsteemis osalemas neljalt kontinendilt 49 riiki ja veel kümned on esitanud vastava taotluse. On vaja jätkata protsesside kiirendamist tõendite tunnustamiseks kolmandate riikidega.
ELAK on andnud pandeemia vastu võitlemiseks oma heakskiidu ühise vaktsiinide annetamise algatuse toetamise kaudu. Kiiresti tuleb kõrvaldada tõkked, mis takistavad vaktsiinide ülemaailmset kasutuselevõttu ja võimaldada liikmesriikidel kiirendada annetatud vaktsiinidooside tarnimist kõige enam abi vajavatele riikidele. Selle aasta oktoobriks on inflatsioon euroalal tõusnud 4,1%-ni. Ajaloos oleme nii meie kui paljud muud riigid üle elanud palju suuremat inflatsiooni, aga see on ikkagi murettekitavalt kõrgem kui 2%, mis on Stabiilsuse ja Kasvu Paktiga eurole ette kirjutatud.
Võib lihtsustatult öelda, et Euroopa majanduses ringleb 15,2 triljonit eurot (nn. raha pakkumine, M3). Euro tagatiseks ei ole mitte kullakangid, vaid selleks on euroriikide ja Euroopa Keskpanga poliitika. Raharingluse põhireegel on, et ringluses oleva raha hulk (rahapakkumine) ei saa olla suurem ega väiksem kui majanduse stabiilne maht, kaupade ja teenuste pakkumine stabiilsete hindadega. Siis on euro meie taskus enam-vähem sama vahetusväärtusega täna, homme ja ülehomme.
Pandeemia ajal on kriisi leevendamiseks suunatud ringlusesse hulk raha. See on olnud vajalik ja niisuguses olukorras loomulik.
Raharinglusesse on lisandunud vahendeid läbi taasterahastu (750 miljardit) ja uue pikaajalise eelarve. Lõdvendatud riigiabi reeglid ja Euroopa Keskpanga lahtisem laenupoliitika on avanud ukse riigieelarvete puudujäägi suurenemisele.
Euroopa Keskpanga poolt eelmisel kevadel pandeemia alguses majanduse toetamiseks käivitatud suured rahasüstid peaksid lõppema kevadel.
Oma eelmises Euroopa Liidu poliitika ülevaate kõnes märkisin, et taastepaketi rakendamiseks tuleb veel Euroopa Liidu omavahendite otsus kõigis liikmesriikides heaks kiita. Eestis tehti see otsus Riigikogu täiskogus 10. mail. Sama kuu lõpuks olid kõik liikmesriigid ratifitseerinud omavahendite otsuse kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega. Kõik taastekavad on olnud ka ELAKi töölaual ning sügisel sai Eesti kava Euroopa Komisjoni ja Nõukogu heakskiidu.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen sõnas oma aastakõnes, et tulevikku vaadates peame mõtlema ka sellele, kuidas kriis on mõjutanud meie majandust alates suurenenud võlakoormast kuni erineva mõjuni sektoritele. Seetõttu alustas Euroopa Komisjon oktoobris uuesti arutelu majanduse juhtimisraamistiku üle. Sissejuhatuse teemasse oleme eurorühma ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu raames Euroopa Liidu asjade komisjonis saanud, kuid detailseid arutelud seisavad Vabariigi Valitsusel ja meil veel ees.
Eelarvereeglid peavad olema selliseid, mis suunavad riike majanduskasvu aegadel puhvreid koguma ja ülemäärast võlga vähendama, et seeläbi kindlustada vahendid stabiliseerivate meetmete rakendamiseks majanduslanguse ja kriisi perioodidel. Reeglite paindlikkuse abil leevendati mõju majandusele ja inimestele. Kuid tänaseks on juba enne kriisi tuvastatud nõrkused muutunud veelgi asjakohasemaks. Eelarve toetusmeetmed on suurendanud puudujääki ja võla taset kõigis liikmesriikides. Pean oluliseks kokkulepitud kestliku riigi rahanduse eesmärgist kinnipidamist ja eelarvereeglite juurde naasmist lähemate aastate jooksul. Euroopa majanduse pikaajalisi väljakutseid silmas pidades vajab kindlasti erilist tähelepanu ja arutelu roheliste, digitaalsete ja vastupanuvõimet suurendavate riiklike investeeringute edendamine.
Suvel täiendas Euroopa Komisjon senist kliimaeesmärki veelgi, esitledes eelnõude paketti „Eesmärk 55“. ELAKi eestvedamisel toimusid sügisel põhjalikud paketi arutelud, kuhu kaasati valdkondlikud komisjonid ning vähem kui nädal tagasi toimus selle teemaline arutelu ka Riigikogu täiskogus.
Oktoobri lõpus toimunud parlamentaarsel arutelu Eesti Energiaga toodi välja fakt, et Eesti on juba 2020.-l aastal täitnud 2030.-ks aastaks seatud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 70%, kuid ei ole piisavalt arendanud taastuvenergia võimekusi. Avamere taastuvenergia strateegia avaldati 2020. aasta novembris, millega Euroopa Komisjon seab eesmärgiks suurendada avamere tuuleenergia tootmise võimsust praeguselt 12-lt gigavatilt vähemalt 60-le gigavatile 2030-ks aastaks. Arvestades Euroopa ja ka Eesti merepiirkondade suurust, on avamere taastuvenergial suur potentsiaal. Kui kasutaksime ära kogu Eesti meretuulepotentsiaali, kataksime ära kogu Eesti elektrienergia vajaduse ja jääks ülegi.
Eesti peab oluliseks Läänemere regioonis koostöö tõhustamist, et kiirendada meretuuleenergia ja merevõrgu arendamist. Piiriülestes projektides on võimalik saada ka Euroopa Liidu toetust.
„Eesmärk 55“ algatuste arutelu alles algas. Tõenäoliselt moodustab kliimaneutraalsuse saavutamise eelnõude arutelu lähiajal märkimisväärse osa Riigikogu komisjonide ja täiskogu tööplaanist.
Juba paar aastat räägime Euroopa tuleviku konverentsist. Brexit avas sisulise arutelu ja sel aastal asuti ka tegudele. Käimas on Euroopa tuleviku konverentsi sündmused üle liidu, sh Eestis. Ka rahvusparlamendid on kaasatud. ELAKil on võimalus konverentsi täiskogu istungitest osa võtta 4-liikmelise delegatsiooniga. Tänaseks on toimunud kaks istungit ning kolmas leiab aset detsembri keskel. Täiskogu liikmed on jagatud üheksasse temaatilisse töögruppi. Minul on au osaleda majanduse aruteludes, Riina Sikkut esindab meid digitaalse ülemineku töögrupis, Oudekki Loone rände ja Anti Poolamets Euroopa demokraatia aruteludes. Digivaldkonna töögrupi juhtimine usaldati rahvusparlamentide konsensusliku otsusega Riina Sikkutile ning Soome Eduskunta liikmele Elina Valtonenile. Juba toimunud esimesel töögrupil tõstis Riina Sikkut esile töörühma liikmete üksmeelsuse, et Euroopa peaks looma eetilise, inimkeskse, läbipaistva ja turvalise digitaalse ühiskonna.
Möödunud aasta kõnes olin tuleviku konverentsi suhtes mõõdukalt kriitiline. Ka täna on konverentsi suhtes palju kriitilisi noote aga usun, et just digivaldkonnas võiks Eesti kaasabil konverents Euroopa algatusi suunata ja neile hoogu juurde anda. Kordan siinkohal ühte Eesti jaoks olulist põhimõtet, et muutused Euroopa Liidu toimimises peavad aset leidma ilma aluslepinguid muutmata.
Euroopa Liit ei tegele pelgalt kriisihaldusega vaid tegutseb ka strateegiliselt.
Euroopa Komisjoni president Ursula Von der Leyen märkis septembris oma aastakõnes: „Selleks et tugevdada Schumani Euroopa-ideaali, tuleb teha pidevat tööd. Ja me ei tohi maha salata oma vastuolusid ja puudusi. Kuigi meie liit ei ole täiuslik, on see nii imeliselt ainulaadne kui ka ainulaadselt imeline.“
Lisan omalt poolt, et ainult üheskoos pingutades ja vastuolusid ületades jõuame me kaugemale. Liikmesriigid ja nende volitatud institutsioonid teevad endast oleneva, et suurendada meie kõigi heaolu selles ainulaadses liidus – anname ka rahvusparlamentide poolt sellele oma panuse!