Reformierakonna auesimees, Euroopa Komisjoni asepresident kinnitas oma Eesti tuleviku visiooni tutvustades, et Reformierakonna eesmärgiks jääb alati ajada poliitikat, mis viiks Eesti rahva paremale elujärjele.
„Minul pole küll vähimatki põhjust kahelda, kas olla Eesti üle uhke või mitte. Kui palju on asju, mis on Eestis paremad kui mujal Euroopas! Aga üks asi kriibib siiski hinge. Meie palgad, meie pensionid on madalamad kui keskmises Euroopa Liidu liikmesriigis. See häirib minu arvates kõige rohkem meie rahvuslikku uhkust. Ma tahaksin, et inimesed Eestis usuksid paremasse tulevikku, näeksid paremat tulevikku nii enda kui laste kui ka lastelaste jaoks,“ rääkis Siim Kallas pühapäeval Tallinnas Swissoteli Üldkogule kogunenud erakonnakaaslastele.
Siim Kallase sõnul on Reformierakond on alati püüdnud ajada poliitikat, mis viiks rahva paremale elujärjele. „See on ja jääb meie eesmärgiks. Vaesusest üle saamiseks on vaja rohkem ettevõtlustulu ja töötasu. Meie strateegiline rikkus on ainult meie inimvara. Inimvara hoidmisele, kasutamisele ja kasvatamisele on meie poliitika suunatud. Olen veendunud, et inimvara rakendumisele on kõige soodsam Euroopalik turumajandus, mis toetub eraettevõtlusele ja tasakaalustab samal ajal ühiskonda.“
„Sissetulekute kasvuks on vaja töökohti. Töökohtade loomiseks on vaja investeeringuid. Töökohtade rakendamiseks on vaja paindlikku tööturgu, mis annab palgasaajale sissetuleku ja ettevõtjale võimaluse leida sobivaid töötegijaid. Majanduskasvu veab eelkõige eksport. Aga ka sisemine majandus, kaubandus, teenindus, ka selle kasv suurendab meie heaolu. Väike- ja keskmine ettevõtlus on suurim töökohtade looja. Väikeettevõtete paindlikuma rahastamise ettepanekud on olemas, meil tuleb püüda need ellu viia. Me peame laiendama erasektori võimalusi. Liiga palju on meil riigi osalust majanduses,“ tutvustas Siim Kallas oma majanduspoliitilisi seisukohti.
„Heaolu kasv on pidev, kui algatusvõime, töökus ja tarkus ettevõtluses on seotud mõistliku sotsiaalpoliitikaga. Sotsiaalpoliitikaga, mis ei põhine laenatud rahal ja mis ei sea eesmärgiks kommunistlikku võrdsustamist.Samas, ei riik ega kaaskodanikud ei tohiks kedagi maha jätta. Ka täna on meie jaoks abivajajate toetamine ühiskonna moraali küsimus, eetika küsimus,“ selgitas Kallas oma põhimõtteid.
„Samuti pean ma rääkima julgeolekust. Kohutavad on meie jaoks viimase aja sündmused Ukrainas. Minu julgeolekupoliitiline juhtmõte on lihtne. Ei iial enam üksi. Meie julgeolekut tagavaks teguriks on meie rahvusvaheline autoriteet ja meie liitlassuhted, eelkõige Ameerika Ühendriikidega. See tegur ei sõltu meie väiksusest. See sõltub meie osalemisest rahvusvahelistes ettevõtmistes, mille eesmärgiks on sõjale vastu seismine,“ ütles Kallas.
„Eesti on ikka veel infrastruktuuris Venemaa osa. See on otsene julgeoleku küsimus ja ka teatud põhimõtteline geopoliitiline küsimus. Millisesse maailma me tahame kuuluda? Euroopa liit toetab Eesti ühendamist Euroopaga. Selleks on Rail Balticu ja gaasiühenduse Baltic Connector projektid, samuti elektrivõrgu ühendamine,“ lausus Kallas.