Eesti Vabariik on tekkest alates suhtunud lugupidavalt oma vähemusrahvustesse kuuluvaisse kodanikesse ning taganud neile võimalused viljeleda oma eriomaseid kultuure, ütles Riigikogu liige Paul-Eerik Rummo eile oma ettekandes ”Eesti kultuuriautonoomia eile ja täna” Rootsi-Soome Kultuurikeskuse korraldatud vähemuskeelte konverentsil Soomes Hanasaares.
Kultuuriministrina vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduse taasjõustamisega 1993. aastal ja rahvastikuministrina selle rakendamisega seotud olnud Rummo tõi esile, et kõnealune seadus on üks Eesti Põhiseaduses eraldi nimetatud seadusi, mis on märk vähemuskultuuride erilisest kohast Eesti riikluses.
Eesti tänase õigusruumi ja praktika taustal iseloomustas kõneleja kultuuriautonoomiate loomise võimalust ühe, kuid mitte ainsa viisina kultuurilis-keeleliste vähemusrühmade omakultuuriliste huvide järgimiseks Eestis. Rummo tutvustas ka praegu Kultuuriautonoomia seaduse täpsustamiseks ettevalmistatavaid samme.
“Eesti pikk ja ainulaadne kogemus vähemuskultuuride toetamisel muutuvas ajas pakub maailmale jätkuvalt elavat huvi, mille märgiks on vastavate keskuste ja organisatsioonide sagedased päringud,” kinnitas Rummo.
Täna teeb kahepäevasel konverentsil, mille üheks kaaskorraldajaks on Eesti Suursaatkond Soomes, ettekande Eesti keelepoliitikast Anne-Ly Reimaa.