Remo Holsmer riigieelarvest: Eesti panustab uuel aastal riigikaitsesse 400 miljonit eurot (EPL, 25.09)

Arvamus
|
25.09.2014

Iga riigieelarve, mis riigikogus arutamisel tuleb, peaks andma vastused küsimustele: kuidas aitab see tagada meie rahvuslikku julgeolekut, mismoodi toetab see kahaneva rahvaarvu juures perepoliitikat ja mil määral parandab Eesti positsiooni investeeringute meelitamisel riiki läbi soodsama maksukeskkonna.

Järgmise aasta riigieelarve ei lahenda püstitatud küsimusi lõplikult, kuid annab kindlustunde nende eesmärkide poole liikumisel. Ühelt poolt toetub eelarve kevadel loodud uue valitsuse prioriteetidele, teisalt reaalsele majandussituatsioonile ning riigi võimalustele.

Riigi rahandus püsib heas korras

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 0,5 protsenti ja järgmisel aastal 2,5 protsenti. Majanduskasvu toetab eelkõige sisetarbimine, ekspordimahu kasvu on oodata selle aasta teisel poolel. Keskmine palk kasvab tänavu 6 protsenti ja kasv püsib selle lähedal ka järgmisel aastal. Hindade kasv aeglustub sel aastal 0,3 protsendini ning toiduainete kallinemisel järgmisel aastal 1,9 protsendini. Töötuse määr püsib 7 protsendi piires.

Eesti riigi rahandus on läbi aastate olnud heas seisus: nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk on sel aastal küll 0,2 protsenti SKP-st, aga eelarvetasakaal saavutatakse 2016. aastal. Struktuurne eelarve ülejääk on 0,8 protsenti SKP-st ning see näitaja jääb ülejääki järgnevatelgi aastatel.

Esmakordselt andis rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile hinnangu ka Eesti Panga juurde loodud sõltumatu eelarvenõukogu. Esitledes oma positsioone riigikogu rahanduskomisjonile, rõhutasid nad eesmärki jätkata struktuurses ülejäägis eelarvete tegemist.

Tööjõumaksud langevad

Riigieelarve tulude maht kasvab 7 protsendi võrra 8,45 miljardi euroni. Eelarvest tehtavad kulud keskenduvad Eesti julgeoleku tagamisele, maksukoormuse vähendamisele ja lastetoetuste ning pensionite tõstmisele.

Olulisemateks maksumuudatusteks on järgmisel aastal tulumaksu alanemine 21 protsendilt 20 protsendini, töötuskindlustusmakse langetamine 3 protsendilt 2,4 protsendile ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 144 eurolt 154 euroni. Tööjõumaksude langetamine on olnud üks valitsuse peamisi eesmärke. Maksuvaba miinimumi tõstmine avaldab positiivset mõju just väiksema sissetulekuga inimeste rahakotile.

Kaitsekulud, avaliku sektori palgad ja pensionid tõusevad

Selleks, et tagada riigi valmisolek sisemiste ja väliste ohtudega toimetulekuks, tõusevad kaitsekulud 2,05 protsendini SKP-st. Järgmisel aastal panustatakse riigikaitsele üle 400 miljoni euro. Lisaks katab riik kulud, mis on seotu NATO liitlaste kohalolekuga Eestis. Kaitsekuludega samaväärselt eraldatakse sisejulgeoleku tagamisele eelarvest järgmisel aastal 425 miljonit eurot, mida on 5,3 protsenti rohkem kui sel aastal. Raha suunatakse piiri tugevdamiseks ja investeeringuteks hoonetesse, operatiivtehnikasse ja nutikasse tehnoloogiasse.

Avaliku sektori asutuste palgafond suureneb vähemalt 3 protsenti. Suurema palgatõusu – 4,5 protsenti – saavad lisaks sisejulgeolekutöötajatele õpetajad ning sotsiaal- ja kultuuritöötajad. Perede toimetuleku suurendamiseks tõstab valitsus esimese ja teise lapse toetust 19,18 eurolt 45 euroni. Pered, kes vajavad rohkem riigi tuge, saavad lisaks veel 45 eurot vajaduspõhist toetust nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni. Vanemahüvitise süsteem säilib senisel kujul, mis annab kindlustunde noortele lapsevanematele.

Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, keskmine vanaduspension tõuseb 353 eurolt 374 euroni. Pensionäride täiendava tulumaksuvabastuse suurendamisega jääb keskmine pension maksuvabaks ka järgmisel aastal. Koolid saavad järgmisel aastal juurde 3,1 miljonit eurot, et kindlustada ligi 22 000 gümnasistile tasuta koolilõuna. Seni on riik toetanud õpilaste koolilõunat põhikoolis ning kutsekeskhariduse tasemel.

Riigieelarve arutelud riigikogus jätkuvad. Kõigi eelduste kohaselt tuleb eelarve vastuvõtmise lõpphääletus detsembri alguses. Kui opositsioonierakondade kriitika eelarve aadressil on piirdunud sellega, et see on valimistele suunatud eelarve, siis oleme valmis selle süü omaks võtma. Võtame seda kui komplimenti heale eelarvele, sest Eestis on pea igal aastal valimised.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt