Valitsus on viimasel ajal riigikogule otsustamiseks saatnud mitu seaduseelnõu, mis esmaspilgul ei tundugi nii olulised, kuid nende mõju avaldub pikemas perspektiivis soodsana nii riigieelarvele kui riigisektorile.
Eripensionite reformi esimene samm sai astutud märtsi keskel kui riigikogus võeti vastu otsus kaotada õiguskantsleri ja riigikontrolöri eripensionid. Ka juba üle kümne aasta tehtud avaliku teenistuse seadus on jõudnud riigikokku. Nende kahe struktuurse reformi eesmärgid väärivad kindlasti tähelepanu ja selgitamist.
Eripensionid on ajale jalgu jäänud
Kui vabariigi algusaastatel oli eripension üks osa motivatsioonipaketist meelitamaks inimest avalikku teenistusse, siis tänaseks on see süsteem end ammendanud. Toonase loogika kohaselt pidi madalat palka kompenseerima tulevikus saadav eripension. Tänaseks on ametnike palk muutunud erasektoriga konkurentsivõimeliseks ning kõigi inimeste pensionid peaksid kujunema üldistel alustel.
Eripensionite kaotamise teiseks eesmärgiks on tagada isikute võrdne kohtlemine pensioniskeemides, kust saadav pension on suurem kui selle saaja on sinna panustanud. Eripensioni saajail ei mõjuta teise sambaga liitumine eripensioni suurust, sest riiklikust pensionist erinevalt ei sõltu eripension makstud sotsiaalmaksust. Seetõttu on eripensionile õigust andvatel ametikohtadel töötavail isikuil olnud kogumispensioniga liitumise korral teiste kindlustatutega võrreldes märksa soodsamad tingimused.
Kokku maksab riik erinevate ametikohtade eripensioniteks 2012. aastal 18,3 miljonit eurot. Näiteks 2000. aastal piirdus eripensioni saajate arv 113 inimesega, praeguseks on neid aga üle 2300 inimese.
Ametnike arv väheneb
Eestis on ametniku staatuses natuke üle 28 000 inimese. Avaliku teenistuse reformi tulemusel väheneb see arv umbes 22 000-ni. See ei tähenda otsest töökohtade kadu, vaid seda, et toetavaid funktsioone (nt IT, raamatupidamine) täitavad inimesed hakkavad tööle töölepinguseaduse alusel. Reformi eesmärk on muuta avalikus teenistuses hüved sarnasemaks erasektoriga, kus töötab enamik eestimaalastest.
Selle käigus muutub avaliku sektori palgakorraldus selgeks ja läbipaistvaks – suureneb põhipalga osakaal ning muutuvpalga osakaal määratakse iga aasta eelarvega. Eelnõu kohaselt on ametniku palk edaspidi 100% põhipalk. Muutuvpalk tohiks teatud juhtudel olla kuni 20% palgast ja selle maksmist piiraks palgafond. Ametnike palgad avalikustatakse 2015.aastast ühel kesksel veebilehel (praegu on see info üleval ministeeriumite või nende allasutuste kodulehtedel).
Vähetähtsaks ei saa pidada ka ametnike rotatsiooni ja liikumise soodustamist avaliku sektori sees. See toob ühelt poolt organisatsiooni uut verd ja hingamist ning inimeste vahetumine parandab ametkondade koostööd. Uus avaliku teenistuse seaduse eelnõub näeb ette ka ametnike staažipensionite kaotamise. Kui praegu kehtivas seaduses saab ametnik tulenevalt tööstaažist 10-50% suuremat vanaduspensioni, siis 5-aastase üleminekuperioodi pärast selline erisus kaob.
Eripensionite kaotamine ja avaliku teenistuse reform on otseselt seotud sooviga muuta valitsemine maksumaksja jaoks odavamaks ja kodaniku jaoks paremat avalikku teenust pakkuvaks.