Oluline on suurendada kaevandatavate tonnide kasulikkust.
Oluline on suurendada kaevandatavate tonnide kasulikkust.
Praegu kasutab Eesti 11 miljonit tonni põlevkivi aastas, millest 85% annab elektrienergiat ja ülejäänu peamiselt põlevkiviõli. Ligemale 90 aastat Eesti põlevkivitööstust, 1 miljard tonni kaevandatud pruuni maavara ja üle 7 TWh toodetud elektrienergiat on loonud koolkonna, kes suudab olla Eestile kasulik veel aastakümneid.
Jah, põlevkivi on õnn ja mõnes mõttes õnnetus samaaegselt. Õnn, sest eelkõige tänu põlevkivile baseerub meie rahvuslik majanduskasv meie oma rahvusvaheliselt sõltumatul energeetilisel ressursil. Õnnetus, sest madala kütteväärtuse ja kõrgete keskkonnaohtude tõttu jätkub kaasnevaid muresid küllaga.
Aga samas on see väljakutse meie haridusele, teadusele, tehnikale, tehnoloogiale. Võrreldes kas või Kanada naftaliivade kasutamise tehnoloogiatega, olen veendunud, et meil on oma põlevkiviga suur šanss olla ajakohasel tasemel nii täna kui veel enam homme. Toornafta hinna tase saab eelolevatel aastakümnetel vaid tõusta. Paljud riigid, kel on suured põlevkivivarud, otsivad aktiivselt võimalusi neid kasutada.
Väljakutse asjatundlikkusele
Siin on suur väljakutse meie asjatundlikkusele. Me peame suutma põlevkivi kasutamist arendada, vastavat kompetentsi müüa. Meil tuleb arendada oma oskusteavet nii põlevkivist kasulike produktide saamise ja keskkonna säästmise suunas.
Viru Keemia Grupp, Kiviõli Õlitööstus, Narva Elektrijaamade generaatorid on meie sellealaste tehnoloogiliste teadmiste ja tööstusliku tootmise tipud. Kuid siit tuleb edasi minna. Riiklikult on oluline mitte suurendada põlevkivi tootmist mahuliselt, vaid tõsta kaevandatavatest tonnidest saadava kasuliku toote osa keskkonda aina vähem ohustaval viisil.
Lühidalt energeetika lähitulevikust. Eesti sisemajanduse juurdekasv (ehk SKT) on viimastel aastatel olnud vähemalt 8%, ennustused näitavad samasugust kasvu eelolevatel aastatel. See tähendab, et kasvava majanduse aluseks oleva energeetika kasv peaks olema arvestuste kohaselt umbes kaks korda väiksem kui SKT – seda eriti energia võimalikult parema kasutamise osas.
Seega kasvab eelolevatel aastatel meie energiatarve mitte vähem kui 4% aastas. Seda võib olla isegi rohkem, kui pikaajalise energiamajanduse arengukava aastani 2015 ette näeb – seal on kasvuks arvestatud kuni 3,75% aastas.
Energiatarve kasvab
Igatahes kasvab elektrienergia tarve määral, mida ei ole otstarbekas katta vaid põlevkivist saadava energia kasvu arvel. Pigem renoveerida baaskoormuse tagamiseks selles samas arengukavas ette nähtud 65% vajalik võimsus pärast 2015. a peamiselt Narva jaamades.
Energiatarbe kasvu lisa tuleks täita näiteks Ignalina või Soome uue tuumajaama arvelt – kui see osutub majanduslikult põhjendatuks. Samal ajal tuleb pidevalt suurendada nii alternatiivsete energiaallikate kasutamist kui ka eri meetmetega saavutada säästlikumat energiatarbimist.
Narva elektrijaamadel on igal juhul kandev roll Eesti baasenergiaga varustamiseks vähemalt 25 aastaks.