Head erakonnakaaslased
„Rahval on alati vaja, kelle üle ta võiks uhkust tunda ja kellega ta võiks ennast samastada“ – Lennart Meri.
Kaks kuud tagasi tähistasime 20 aasta möödumist Reformierakonna asutamisest.
Vabaduse mõte Paul-Eerik Rummo juhitud Liberaaldemokraatliku erakonna näol oli Eesti poliitikas ja parlamendis 1994. aasta sügisel juba esindatud.
Reformierakonna loomise järel sai see mõte aga nii tugevaks, et on juba kakskümmend aastat olnud Eesti arengu kõige olulisem mõjutaja.
Kuidas täpsemalt, tasub lugeda Reformieerakonna esimest kahte kümnendit kokku võtnud raamatust Kodanike riik.
Eesti on suuresti Reformierakonna nägu. See ei ole üksnes meie hinnang.
Abraham Maslowi pani inimese vajadused püramiidi, ja ütles, et alles siis kui esmased vajadused on rahuldatud, saab hakata mõtlema kõrgemate väärtuste peale.
Üheks püramiidi aluseks, millel on püsinud Reformierakond, oli üks meie esimesi sõnumeid – Tugev majandus, kindel tulevik.
Tõesti, kuni on ettevõtjaid, kes loovad töökohti, tublisid tööinimesi, kes maksavad makse, on ka raha, millega riiki pidada.
Sest riigi pidamine on üks kallis asi. Väikeriigi pidamine eriti.
Reformierakond on alati arvanud, et peaksime olema rikkamad. Ühiskonnana, leibkondadena, riigina.
Eesti suurimaks probleemiks kahekümne aasta jooksul on, et me pole olnud jõukad.
Miks see nii on, selle üle vaidlesid sügisel teravalt Jürgen Ligi ja Jevgeni Ossinovski. Targem andis järele, aga meie minevikust me kuidagi lahti ei saa. Kui Soome oleks pidanud üle elama 50 aastat okupatsiooniaega, siis oleks nende riik üsna tänase Eesti nägu.
Erinevalt paljudest meie konkurentidest ei ole me ometi kunagi arvanud, et lahenduseks on rikkuse ümberjagamine.
Oleme arvanud, et lahendus on haridus, töökus ja distsipliin. Ja kokkulepe, et ühise maksurahaga saame me riiki pidada. Lodevusega või sooviga teiste arvelt tekki enda peale tirida, kaugele ei jõua.
Maailm on täpselt selline, nagu sa arvad, et ta on. Lõuna-Eesti motosportlane Avo Leok uskus pärast rasket õnnetust, et suudab hoolimata ratastooli jäämisest rajada siinmail tundmatute kalade kasvatuse ja tuua turule Eesti ühe parima toiduaine.
Kindlasti pidi ta pingutama rohkem, kui paljud teised, aga ta tegi oma mõtte teoks. Seda ammu enne töövõimereformi, mis toetab kõiki abivajajaid, kellel tööturul hakkamasaamiseks vaja toetust.
Eesti noored programmeerijad uskusid, et inimesed üle kogu maailma võivad omavahel rääkida telefonioperaatoritele suuri teenustasusid maksmata ja lõid Skype’i.
Täna heidab teine Eestis väljamõeldud lahendus, Transferwise väljakutse maailma pangandusele ja lubab, et kliendid ei pea oma raha üle kandes maksma suuri teenustasusid.
Idee e-residentidest alles otsib oma kohta maailmas, aga seda vaadatakse väga lootusrikkalt. Maailma kõige mängitum elusolev helilooja on Arvo Pärt.
Eestil on suuri ideid ja suuri inimesi, kes on tõestanud, et suudame ja et Eesti võib olla palju suurem kui Läänemere ja Peipsi vaheline maa-ala.
Mida on meil neist lugudest õppida? Küsimus on veendumustes, valikutes, pühendumises ja töökuses. Need asjad aitavad leida tee edule ka siis kui kogu maailm tundub olevat Sinu vastu.
Reformierakonna üks suurimaid ideaale on, et igal inimesel on oma tee, mida tuleb sammuda kindlalt edasi. Igal inimesel on oma eeldused ja vastutus.
Meie kõigi ühine vastutus on Eesti riik. Kunagi oli levinud küsimus – kas sellist Eestit me tahtsimegi? Ehkki meil on veel pikk tee ideaalide poole minna, vastaksin – jah tahtsin küll.
Reformierakonna jaoks oli juubeliaasta tormiline. Vahetus valitsuspartner, erakonnal on uus esimees ja peaminister.
Ülemöödunud üldkogul seadsime endale eesmärgiks europarlamendis saada 2 kohta. Nii ka läks. Me võitsime Euroopa Parlamendi valimised.
Saime 79 849 valija usalduse, keda oli 24,3% kõigist valijatest. Andrus Ansip kogus 45 022 häält, talle järgnesid Kaja Kallas ja Urmas Paet.
Möödunud aastal toimusid ühed valimised veel. Reformierakond võitis ka need.
Loodud Lääne-Saare vallavolikogu valimistel saavutasime ligi 41% valijate usalduse ning vallavanemaks sai kolme valla ühinemise eetvedaja Andres Tinno.
Meiega on liitunud paljud tublid uued inimesed, tuues endaga uut energiat. Tiik, kuhu voolab peale värsket vett, ei kasva kinni.
2014. aasta oli uuenenud Reformierakonna jaoks taas aasta, mil arendasime tublisti ka oma organisatsiooni.
Uuenenud Reformierakonnaga liitus möödunud aastal 469 liiget ning kokku on meid ligi 13000. Nagu üks internetis levinud uurimus järeldab, siis kõige enam on meil Katrineid, Andreseid, Tiinasi, Marguseid ja Indrekuid.
Möödunud aastal moodustati 4 uut piirkonnaorganisatsiooni, järgmistel valimistel on uuenenud Reformierakonna meeskond igas Eesti omavalitsuses. Avasime uued erakonna piirkondlikud kontorid Jõhvis, Narvas ja Tallinnas Mustamäel.
Täna on Reformierakonna juhtida 75 omavalitsust, meie erakonnas on 77 omavalitsusjuhti, kes linnapea, kes volikogu esimees. Oleme kõige enam valitsusvastutust kandev erakond Eestis.
Aga täpselt nagu kakskümmend aastat tagasi on ka nüüd ees Riigikogu valimised. Meil on taas sisult kindlalt Eesti parim tegevusprogramm.
Oleme arendanud oma seniseid tugevusi majandus- ja perepoliitikat. Ning märkimisväärselt uuele tasemele oleme jõudnud julgeolekupoliitika valdkonnas.
Programmi valmimisele on kaasa löönud ligi tuhat inimest, tahaksin tänada programmitiimi, kes on teinud väga põhjaliku töö.
Meil on Eesti tugevaim valimisnimekiri, ilma liialdusteta. Kuna erakonna esimees on kõnejärjekorras alati minust eespool, siis luges ta juba osa uuenenud Reformierakonna nimekirjast ette.
Riigikogu valimiste nimekirjas 50 inimest 125-st kandideerivad kõrgeimasse otsustusorganisse esimest korda. See näitab, et väljend uuenenud Reformierakond pole lihtsalt sõnakõlks.
Meil on valimislubadused, mis muudavad Eestit paremaks ja kõnetavad kõiki Eesti inimesi, pakuvad võimalust meie rahvale kesta, kolmekordistades kolmanda lapse toetuse, võimaldavad eneseteostust ja paremat elu, alandades tööjõumakse ja suurendades pensione.
Aga selle kevade valimiste põhiküsimus ei ole mitte üksnes meie kõigi jõukuse kasv. Õnn on kindlasti rahas, aga mitte ainult.
2015. aasta Riigikogu valimiste põhiküsimuseks on Eesti riigi kestmine ja julgeolek.
Seekordsed, nagu kõik valimised, on varasematest erinevad.
Minu käest küsis mõni aeg tagasi Ukraina sündmuste valguses ligi sajandi vanune sugulane, kes on üle elanud sõjaajad ja näinud kuidas inimesi vagunites Siberisse viiakse, et mis rolli mängib üks või teine maksumuudatus, kui naabruses võetakse ära inimestelt vastu nende tahet riik, kodud ja vabadus.
2015. aasta valimistel on üks võtmeküsimus – kas Rõivas või Savisaar? Kas võrdväärne lääne väärtustel ja lepingutel põhinev partnerlus Brüsseli ja Washingtoniga või kiikamine Kremli suunal?
Reformierakond on nendel valimistel esiplaanile seadnud julgeoleku. See ei olnud meie valik, selle on meile dikteerinud järsult halvenenud julgeolekuolukord Euroopas ja maailmas.
Meie lubadus valijale on, et meie iseseisvus on võõrandamatu, et Eesti jääb alati vabaks iseseisvaks riigiks. Oleme aegade võimalikuks halvenemiseks kahekümne aasta jooksul ettenägelikult valmistunud.
Seisime kaitsekulutuste eest ka rasketel aegadel. Juhtisime läbirääkimisi Euroopa Liidu ja NATOga liitumisel. Kinnitasime 2007. aasta kevadel, et langenud peavad saama rahus puhata ja ajalugu ei saa tagasi pöörata. Nüüdseks on selgunud, et kõik see oli hädavajalik. Meid hinnatakse ja meil on tugevad liitlased.
Mäletame, kuidas kriisiajal haripunktis kõlasid paljude poliitikute suust ettepanekud, et kaitsekulutuste vähendamine oleks hea allikas, kust riigieelarves saaks kulusid kokku hoida.
Me jäime endale kindlaks ja ei läinud sellega kaasa.
Ühte nende ettepanekute tegijaist lubab kohus õigustatult nimetada mõjuagendiks.
Tallinna abilinnapea kritiseerib teravalt sanktsioone, mis Euroopa Liit on agressori ohjeldamiseks kehtestanud. Bussipeatustes rippuvatel rohelistel plakatitel on kõige kõrgemal tähed kirillitsas. Lasnamäe kanalis pole plakatitel eesti keelt üldse.
Tahan kinnitada, et kuigi Eestis austatakse kõikide siinelavate inimeste emakeelt, on riigikeel eesti keel.
Eesti julgeoleku jaoks üks olulisi küsimusi. Kas Edgar Savisaare juhitav Keskerakond saab valitsusse? Oleme välistanud koostöö Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga ning neid valitsusest välja jätta suudame vaid meie.
Kui ei ole julgeolekut, ei ole ka iseseisvust ja heaolu. Kui ei ole iseseisvat riiki, siis ei ole midagi, mida lastele pärandada.
Nende valimiste põhiküsimus on, kas valijad hindavad julgeolekut, vabadust ja iseseisvust või on valmis selle vahetama tasuta rongisõiduvõimaluse vastu.
Valimistel otsustavad Eesti Vabariigi kodanikud Eesti Vabariigi tuleviku järgmiseks neljaks aastaks. Nelja aastaga on võimalik teha otsuseid, mis mõjutavad Eesti tulevikku vähemalt paarkümmend aastat. Või pikemaltki.
Nii võiks valimiste ajal mõelda iga Eesti Vabariigi kodanik. Seda enam, et valimine ei ole väga väsitav toiming. Kui kodus on internet, pole isegi vaja kodust välja minna.
Vaieldamatult on valimised võidujooks. Maailma ühes enimtrükitud raamatus, Uues Testamendis, mille järgi paljud inimesed maailmas oma igapäevaelu seavad on kirjas järgmised read: „Eks te tea, et võidu jooksevad kõik, aga võidupärja saab üks.“
Jookseme siis koos nii, et selle ka saame.
Teades seda meeskonda, keda mul on olnud au juhtida varsti juba neli aastat ja kellega koos on selle aja jooksul söödud ehk rohkem soola, kui pähkleid, ei ole mul siin teile kõneldes mingit kahtlust:
2. märtsi ööl saame kõik üheskoos olla kindlad, et Reformierakond on 2015. aasta Riigikogu valimised võitnud ning moodustame järgmise eestimeelse valitsuse.
Aga veel 49 päeva ei ole selle teadmisega midagi peale hakata. Kõige vähem võib praegu põlve sirgu lasta. Valimisvõit tuleb välja teenida.
Mida saame teha hästi läbimõeldud valimiskampaaniale lisaks? Üks lihtne retsept – siin saalis on ligi 1000 mõttekaaslast. Kui igaüks järgneva 49 päeva jooksul seletab 100-le oma tuttavale, miks on oluline Reformierakonna poolt hääletada, siis võime kindlad olla, et valimised võidame. See teeb umbes 2 inimest päevas.
Esimesel päeval alustage lihtsamast, minge peegli ette ja vestelge iseendaga. Kui te olete enda ära veennud, siis asuge abikaasale selgitama. Ja nii edasi.
Kampaania käib. Kutsun üles hoidma kokku ja hoidma tempot vaatamata sellele, et igal hetkel võib keegi proovida jalga ette panna ja tee on konarlik nagunii.
Olümpiavõitjad teavad öelda, et võidust palju raskem on tiitlit kaitsta teist ja kolmandatki korda. Sest teiste jaoks on olümpiavõitja võitmine omaette eesmärk.
Aga sõbrad, me võidame ka sellel korral, kui kõik koos pingutame.
Nagu alustasin ka lõpetan oma kõne Lennart Meri tsitaadiga – „Riigil ei saa olla kahte tulevikku, mis seisavad seljad vastamisi“.
Kindlalt edasi!