9. detsembril toimus Elva kultuurikeskuses järjekordne Reformierakonna julgeolekutuur, mis sel korral keskendus Eesti toidujulgeoleku tagamisele. Arutlema olid tulnud maaeluminister Urmas Kruuse koos 2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeriva Luisa Rõivase ja Mait Klaasseniga, kes on ühtlasi ka pikaaegne Maaülikooli rektor.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnas kohtumise algul, et toidujulgeolekust pole ilmselt Eestis kunagi räägitud nii palju, kui viimase paari aasta jooksul. Kruuse sõnul sai see alguse juba COVID kriisi algupoole, kui riigid hakkasid enda riigis toodetud ravimeid ja muid hädavajalikke tarbeid endale hoidma ning piirama eksporti.
Mait Klaasseni sõnul on toidujulgeoleku küsimused selged talle juba aga lapsest saati. “Mäletan ka neid aegu, kus kauplusest midagi oluliselt saada polnud ning kogu söögikraam kasvatati kõik ise,” märkis Klaassen ning tõi eheda näite toidujulgeoleku olulisusest. “Kui juristi vajab inimene 2-3 korda elu jooksul, arsti tavaliselt paar korda aastas, kuid põllumeest ja toitu vajab 3 korda päevas. Kui me selle ära unustame, oleme tõenäoliselt kuskilt ära rikutud. Toidujulgeolek on võtmeküsimus, sest sellest algab ka rahva üldine julgeolek – kui rahvas on söönud ja rahul, siis ta hoiab ka oma riiki. Kui seda ei ole, pole mõtet rääkida kaitsetahtest ega ka julgeolekust laiemalt.”
Luisa Rõivas tõi esile, et toidujulgeolek algab alati kodunt. “Minagi tutvustasin näiteks koroonaaja algul oma lastele kohta nimega ‘sahver’, mis minu lapsepõlves on olnud kõikide vanavanemate juures olemas. Ülimalt loogiline ja vajalik asi, kus säilitada hoidiseid, moose ja muid olulisi varusid, et vajadusel natuke aega hädaolukordades hakkama saada. Sahver tuli koroonaajal meie perre tagasi ning see meeldis ka lastele,” rääkis Rõivas. “Suuremas plaanis aga jälgin alati, et tarbiksin võimalikult palju Eesti toitu, et anda tööd just Eesti toidutööstusele.”
Rõivas märkis, et täna ei ole enam ka kodune toidukasvatus pelgalt hipsterite värk. “See on igati loogiline, et kui sul on oma maalapp, saad seal kasvatada puhast ja värsket toitu, mida hiljem toidulauale panna.”
Muuhulgas tõi Rõivas välja, et toidujulgeolekut ohustab ka viimase aja trend rajada põldudele ohtralt päikesefarme. “Täna on meil tohutult palju tekkinud päikeseparke just põldudele, mis ühelt poolt on tore energiajulgeoleku mõttes, teisalt paneme me selle põllu kinni, kus me midagi kasvatada ei saa kriisi korral. Neid tuleks ikkagi rohkem paigaldada katustele, sest üks hetk kui paneme kõik põllud paneelide alla, siis pole meil ka kohta, kus vajadusel toitu kasvatada.”
Klaassen märkis kohtumisel, et kliimamuutuste valguses on Eesti toidujulgeolek pigem soodsas olukorras. “Meil on puhast vett, meil on õiged temperatuurid, meil on palju põllumaad ning meie saagikus on tõusmas. Ületame isegi tootlikkuse mõttes enamikes valdkondades varustusnormi, kuid siiski on ka valdkondi, kus olukord võiks olla parem.”
Vaata kohtumist järgi täispikkuses siin.
Reformierakonna julgeolekutuuri avalikud rahvakohtumised toimuvad üle Eesti, kus nii värsked kui kogenud reformierakondlased arutavad üheskoos publikuga päevakajalistel teemadel, kuhu suunas Eesti peaks liikuma ning kuidas saame Eesti julgeolekut hoida kindlates kätes.