Reformierakonna juhatus kiitis heaks erakonna valimisprogrammi põhimõtted julgeolekupoliitikas, mille hulka kuuluvad kaitsekulude tõus 3% SKPst, maakaitse isikkoosseisu tõstmine 20 000 inimeseni ning riigikaitseõpetuse kohustuslikuks tegemise koolides.
“Järgmise nelja aasta jooksul peame Eesti kaitsevõime tõstma selliseks, et ühelgi agressoril ei tekiks mõtetki meid rünnata. Oleme valitsuses sellega juba algust teinud ja tahame järgmiste sammudega näidata, et Eesti on kindlates kätes,” sõnas peaminister, Reformierakonna juht Kaja Kallas.
Erakonna julgeolekupoliitika töörühma juht Kalle Laanet ütles, et Eesti julgeoleku aluseks on iseseisev kaitsevõime, tugevad liitlassuhted koos Eestis alaliselt paiknevate liitlasvägedega ja laiapindne riigikaitse koos elanikkonnakaitsega. „Eesti kaitsekulud peavad järgmistel aastatel moodustama vähemalt 3% SKP-st, mis hõlmab liitlaste tõrgeteta vastuvõtmisega seotud kulusid ning investeeringuid kaitsevõimesse,“ sõnas Laanet.
Tema sõnul tuleb kaitseväele kiirkorras tagada järgmised võimed:
Maavägi
• Tagada Eesti riigipiiri kaitse
• soomustada 2.jalaväebrigaad
• parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi
• tõsta jalaväe tankitõrjevõimet
• arendada kaudtulevõimekust
• soetada kõik vajalikud varud sõjaajaks, et need vastaks riikliku Kaitsetegevuskava eesmärkidele
Merevägi
• Lõpetada laevastike ühendamise protsess ning panustada täiendavalt tugeva ühtse mereväe arendamisse.
• Arendada edasi ning kaasajastada laevastikubaase
• Viia lõpuni ranniku- ja laevakaitse võimeloome
• Parandada olukorrateadlikust merel toimuvast nii enda riigi seiresüsteemide konsolideerimise kui tihedama liitlassuhtlusega
• Korraldada tarkade meremiinide kasutamiseks täiendavaid õppuseid
Õhuvägi
• Uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme, et paraneks olukorrateadlikus ning muuhulgas saaks energiajulgeoleku suurendamiseks Eesti maismaa ja merealadele ilma riigikaitse süsteeme häirimata luua taastuvenergeetika tootmisvõimekusi
• renoveerida Ämari lennubaasi lennurada
• luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks
Küberdomeen
• Kahekordistada nelja aasta jooksul küberajateenijate arvu
• Siduda küberajateenistus paremini IT-alase ülikooliharidusega
• Jätkata noorte küberkaitsest huvitatud talentide harimise Küberolümpia programmiga
• Luua täiendav küberekspertiisi võimekus Rahvusvahelisse Kaitseuuringute Keskusesse
• Osaleda rahvusvahelistel küberkaitse operatsioonidel
Teise olulise punktina programmist tõi Laanet välja Kaitseliidu võimekuse tõstmise, suurendades muuhulgas maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni. “Kaitseliidu mittesõjalist tegevust tuleb toetada riigieelarvest. Lisaks tuleb arendada Naiskodukaitset ja noorsootööd,” sõnas Laanet.
Endise kaitseministri sõnul paneb Reformierakond ette ka riigikaitseõpetuse üldhariduskoolis kohustuslikuks õppeaineks muutmise. “Senine vabatahtlikkusel põhinev riigikaitseõpetus muudab hiljem Kaitseliiduga vabatahtlikult liitunute väljaõpetamise aeganõudvaks ja kulukaks. Muutunud julgeolekuolukorras on teadmised riigikaitsest hädavajalikud igale inimesele,” sõnas Laanet.
Laaneti sõnul näeb Reformierakonna julgeolekuprogramm ette ka ajateenistuse reformi läbiviimise vastavalt kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele. “Kaasajastada tuleb nii ajateennistuse vormi kui sisu, et see vastaks kõige paremini tänasele julgeolekuolukorrale. Samuti tuleb üha enam kaasata naisi Eesti riigikaitsesse,” ütles Laanet.
Allpool Reformierakonna juhatuses heaks kiidetud programmipunktid. Lõpliku valimisprogrammi kinnitab Reformierakonna üldkogu jaanuaris ja vajadusel saab sinna veel punkte lisada.
2023 Riigikogu valimiste Reformierakonna programm
Julgeolek ja riigikaitse
Reformierakonna eesmärgiks on rahvusvahelisel õigusel ja heausksel koostööl põhinev maailmakord. Eesti julgeoleku tagab aktiivne liikmelisus Euroopa Liidus, NATO-s ja teistes rahvusvahelistes kaitseformaatides ning ühiskonna kõigi liikmete osalemine laiapindses riigikaitses.
Eestil peab olema tugev iseseisev kaitsevõime ja demokraatliku riigina kõrge rahvusvaheline maine. Reformierakond taotleb julgeoleku- ja kaitsepoliitikas järjepidevust ja poliitilist konsensust. Eesti ja Euroopa julgeolekuolukord on kardinaalselt muutunud peale 24. veebruari ja Venemaast on kujunenud reaalne oht meie iseseisvusele. Sõnadel “ei iial enam üksi” on Eesti jaoks väga selge tähendus ja selleks peame mõtlema mitte ainult meie regiooni ja Euroopa keskselt vaid rääkima kaasa ka kogu maailma julgeolekut puudutavatel teemadel.
Eesti julgeoleku aluseks on iseseisev kaitsevõime, tugevad liitlassuhted koos Eestis alaliselt paiknevate liitlasvägedega ja laiapindne riigikaitse.
Iseseisev kaitsevõime
Eesti kaitsekulud peavad moodustama vähemalt 3% SKP-st, mis hõlmab liitlaste tõrgeteta vastuvõtmisega seotud kulusid ning investeeringuid kaitsevõimesse.
Senine ühiskondlik kokkulepe kulutada riigikaitsele vähemalt 2% rahvuslikust kogutoodangust on seoses julgeolekuolukorra muutumisega ilmselgelt ebapiisav. Lisaks omaenda võimekuse olulisele tõstmisele tuleb kiiresti arendada ka võimekusi liitlasjõudude efektiivseks kasutamiseks kui selleks tekib vajadus. Eesti iseseisva kaitsevõime tagamiseks peabtegevväelaste keskmine palk olema vähemalt 30% kõrgem riigi keskmisest palgast. Samuti tuleb õppekogunemistel reservväelastele maksta võrdset tasu tegevväelastega. Reformierakonna soov on iseseisva kaitsevõime arendamisel lähtuda järgmistest põhimõtetest:
Maavägi
Kiirendatud korras tuleb Kaitseväele tagada uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas:
- Tagada Eesti riigipiiri kaitse
- soomustada 2.jalaväebrigaad
- parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi
- tõsta jalaväe tankitõrjevõimet
- arendada kaudtulevõimekust
- soetada kõik vajalikud varud sõjaajaks, et need vastaks riikliku Kaitsetegevuskava eesmärkidele
Merevägi
- Lõpetada laevastike ühendamise protsess ning panustada täiendavalt tugeva ühtse mereväearendamisse.
- Arendada edasi ning kaasajastada laevastikubaase
- Viia lõpuni ranniku- ja laevakaitse võimeloome
- Parandada olukorrateadlikust merel toimuvast nii enda riigi seiresüsteemide konsolideerimise kui tihedama liitlassuhtlusega
- Korraldada tarkade meremiinide kasutamiseks täiendavaid õppuseid
Õhuvägi
- Uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme, et paraneks olukorrateadlikus ning muuhulgas saaks energiajulgeoleku suurendamiseks Eesti maismaa ja merealadele ilma riigikaitse süsteeme häirimata luua taastuvenergeetika tootmisvõimekusi
- renoveerida Ämari lennubaasi lennurada
- luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks
Küberdomeen
- Kahekordistada nelja aasta jooksul küberajateenijate arvu
- Siduda küberajateenistus paremini IT-alase ülikooliharidusega
- Jätkata noorte küberkaitsest huvitatud talentide harimise Küberolümpia programmiga
- Luua täiendav küberekspertiisi võimekus Rahvusvahelisse Kaitseuuringute Keskusesse
- Osaleda rahvusvahelistel küberkaitse operatsioonidel
Tõstame Kaitseliidu võimekust suurendades muuhulgas maakaitse isikkoosseisu 20,000 inimeseni.
Maakaitse suurendamise kulud (varustus, väljaõpe) tuleb katta kaitse-eelarvest. Kaitseliidu mittesõjalist tegevust tuleb tegevustoetusena riigieelarvest. Lisaks tuleb arendada Naiskodukaitset ja noorsootööd.
Kaitset on vaja pidevalt harjutada.
Õppused ja õppekogunemised on kaitsevõime seisukohalt määrava tähtsusega. Nendes osalemise takistuseks ei tohi olla majanduslikud põhjused. Üle tuleb vaadata õppekogunemistel osalevate reservväelaste tasustamine.
Kaitsevägi peab saama vajalikud harjutusalad.
Kaitseväe efektiivsus sõltub temale loodud väljaõppetingimustest. Harjutusalad peavad olema piisava suuruse ja optimaalse kasutuskorraga. Nende rajamine ei saa takerduda õigusvaidlustesse. Vajadusel tuleb vajalikud maa-alad sundvõõrandada õiglase hüvitise eest. Kohalikele omavalitsustele tuleb maksta harjutusalade talumistasu.
Tugevdatakse luure ja vastuluure võimekusi.
Julgeolekuasutuste seadus tuleb ajakohastada. Seadusest tulenevaid ülesandeid tuleb täpsustada ja asutuste võimekusi kiirkorras arendada. Adekvaatne teave ohtudest võimaldab neid ennetada ja neutraliseerida. Arendada tuleb vastavat koostööd liitlaste vahel. Vajadusel tuleb arendada erinevaid luurekogumise viise.
Ajateenistuse reform
Vaadata koostöös Kaitseväe juhtkonnaga üle praegune ajateenistuse korraldus ning kaasajastada seda nii vormi kui sisu poolest, mis vastaks kõige paremini tänasele julgeoleku olukorrale. Samuti tuleb üha enam kaasata naisi Eesti riigikaitsesse.
Liitlased ja NATO kollektiivkaitse
Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmelisus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO) ja Euroopa Liidus ning tihe koostöö liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Eesti käsitleb iseenda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna: liitlaste julgeolekut mõjutavad tegurid mõjutavad Eestit ja vastupidi. Eesti panustab NATOsse ja Euroopa Liitu, pidades silmas vajadust suurendada liikmesriikide solidaarsust, seista vastu julgeolekuohtudele eri piirkondades ja parandada liikmesriikide kaitsevõimet.
Liitlasväed annavad väga selge heidutava sõnumi potentsiaalsele agressorile. Uue NATO ettenihutatud kaitsestrateegia parimaks rakendamiseks tihendame liitlasvägedega koostöös õppuseid igas väeliigis. Eesti ühine kaitse koos liitlastega baseerub NATO regionaalsel kaitseplaanil, kus on selge koht Eesti kaitseväe ja liitlasvägede paremaks sõjaaja juhtimiseks loodaval regionaalse diviisi suuruse üksuse juhtimisstruktuuril ning mille osaks on liitlaste (Suurbritannia) määratud brigaad ja liitlaste lahingugrupid Eesti brigaadides.
Laiapindne riigikaitse
Eesti riigikaitse tugineb laiapindse riigikaitse käsitlusele. See tähendab, et riigi kaitsmine ei hõlma üksnes sõjalist riigikaitset, vaid et riigi kaitseks peavad valmis olema kõik riigiasutused ja kogu ühiskond.
Seista vastu desinformatsiooni ja vaenuliku propaganda levikule.
Valeinfo leviku tõkestamine tugevdab ühiskonna psühholoogilist kaitset
Igasugune endast julgeolekuohtu kujutav valeinformatsioon tuleb õigeaegselt neutraliseerida. Samuti peab riik tagama igaühele võimaluse saada ja levitada tõepärast teavet. Üle tuleb vaadata väljakujunenud praktika teabele juurdepääsupiirangute kehtestamisel. Teave, mis on inimestele vajalik ratsionaalsete otsuste tegemiseks, peab olema avalik.
Luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus.
Eesti on olnud sõjameditsiinis nii teoorias kui praktikas eestkõneleja. Uue keskuse loomise eesmärk on pakkuda võimalikult nüüdisaegset, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpet tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside lahendamiseks ja vigastustega tegelemiseks. Uus keskuspeab olema rahvusvaheline, mille läbi tihendada koostööd liitlastega.
Vajame innovaatilist rahvuslikku kaitsetööstust.
Mida arenenum on Eesti kaitsetööstus, seda soodsamalt on meil võimalik hankida kõrgtehnoloogilisi relvi. Ebasoodsa julgeolekuolukorra tingimustes peab kaitsetööstuse arendamine olema riikliku tööstuspoliitika prioriteet.
Riigikaitseõpetus tuleb muuta üldhariduskooli kohustuslikuks õppeaineks.
Senine vabatahtlikkusel põhinev riigikaitseõpetus muudab hiljem Kaitseliiduga vabatahtlikult liitunud inimeste väljaõpetamise aeganõudvaks ja kulukaks.
Tihendame ning laiendame elanikkonnakaitse õpetust läbi teavituskampaaniate ning kõigile suunatud õppuste näol.
Muutunud julgeolekuolukorras on teadmised riigikaitsest hädavajalikud igale inimesele.
Riigi siseturvalisuse ja riigikaitse infrastruktuuri objektid ning hankeprotsessid oleksid võimalikult koostöös tehtud.
Suurem riigisisene koostöö toodab juurde rohkem julgeolekut ning hoiab kokku maksumaksja raha.
Loome riigile ühtse riigikaitsjate andmebaasi.
Hetkel on Eestis palju tublisid inimesi, kes on korraga vabatahtlikud mitmes riigikaitselises organisatsioonis. Kriisi või ohukorral saab see konkreetne inimene ainult ühte ülesannet täita. Vabatahtlikest parema ülevaate saamiseks loome riigiülese andmebaasi, kus on nii kaitseliitlased, abipolitseinikud, naiskodukaitsjad ja vabatahtlikud päästjad.
Peame vajalikuks arutelu riigikaitseteenistusest, kus kõik inimesed panustaksid vastavalt oma oskustele riigi kaitses.
Kliimamuutustest ja inimkonna tehnoloogilisest arengust tulenevad uut tüüpi julgeolekuohud. Nende teadvustamiseks ja uurimiseks on vaja toimivat seiresüsteemi, mida tuleb arendada koos ettevõtete ja teadusasutustega. Ohtude maandamiseks peab olema tõhus rahvusvaheline koostöö. Kõik Eesti kodanikud peaksid oma oskuste ja võimekustega osalema riigi kaitsmisel.
Selleks tuleb luua vastav süsteem.
Erakorralisteks olukordadeks peavad ühiskonnal olema varud.
Inimeste toimetulekuks erakorralistes olukordadeks peavad nii inimestel endal kui riigil ja omavalitsustel olema piisavad varud. Lisaks riigi varude soetamisele ja õigele hoidmisele tuleb selgitada igaühele vajadust valmistuda ootamatusteks.
Elanikkonnakaitsele tuleb anda selge sisu ja vajalikud ressursid
Elanikkonnakaitse omab laiapindses riigikaitses kriitilist rolli. Inimeste kaitset ja hakkamasaamist kriiside puhuks tuleb tugevdada. Selleks on vaja vastavat infrastruktuuri (rajatised, varud) toimivaid plaane ja nende läbiharjutamist. Elanikele peab pakkuma senisest enamkoolitust ja nõustamist. Seadustada tuleb ülesannete jaotus ja vastutus. Elanikkonnakaitse põhivastutus lasub Päästeametil, kellele tuleb selleks eraldada piisavad ressursid. Samuti tuleb tõsta omavalitsuste rolli ning neid võimestada.
Ukraina julgeolek on ka Eesti julgeolek
Ukraina käekäik mõjutab rahvusvahelist julgeolekuolukorda vahetult. Eesti peab Ukrainat toetama sõjaliselt, sealhulgas Ukraina kaitseväe väljaõpetamisega ning majanduslikult. Eesti peab Ukraina kogemust arvestama oma riigikaitse arendamisel, milleks on vajalik meie pidev kohalolek Ukrainas. Tugevdada tuleb Kaitseliidu koostööd Ukraina territoriaalkaitse üksustega ja õppida nende kogemusest.