Reformierakonna juhatus kiitis heaks haridusprogrammi põhimõtted

Uudis
|
03.11.2022

Reformierakonna juhatus kiitis heaks erakonna valimisprogrammi põhimõtted hariduspoliitikas, mille hulka kuuluvad eestikeelsele haridusele ülemineku lõpuleviimine, õpetajate palgatõus tasemele 120% riigi keskmisest ja lasteaia viimasest rühmast kooli ettevalmistusaasta kujundamine.

“Eesti haridussüsteemi olulisim ülesanne järgmistel aastatel on eestikeelsele haridusele ülemineku sujuv rakendamine, mis algab juba aastast 2024,” ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas. Ta lisas, et just järgmisel valitsusel lasub vastutus see aastaid oodatud ja lõpuks ära otsustatud reform teoks teha.

Haridusprogrammi töörühma juht Liina Kersna tõi programmi kandva osana välja haridusvaldkonna inimeste suurema väärtustamise. “Eelmiste valimiste lubaduse, viia õpetaja keskmine palk üle 2000 euro, on Reformierakond täitnud. Edasi peame tegema otsuseid, mis aitavad õpetaja palga viia vähemalt eesmärgiks seatud 120%ni Eesti keskmisest palgast. Oluline on tõsta ka õpetajate palga diferentseerimise fondi, et koolijuhid saaksid rakendada õpetajate karjäärimudelit.”

Põhjalikus programmis käsitletakse veel lasteaia viimase aasta kooli ettevalmistusaastaks kujundamist, haridussüsteemi paindlikuse suurendamist ning tõenduspõhiseid programme koolikiusu vähendamiseks ja laste liikumise suurendamiseks.

Programmitekst täismahus leitav allpool.

 

 

 

Haridus ja noored

Reformierakonna eesmärk on, et haridus oleks Eestis senisest rohkem väärtustatud ja vastaks tuleviku tööturu vajadustele. Investeeringud haridusse ja teadusse kasvatavad Eesti konkurentsivõimet ning aitavad kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ning arengule. Hea haridusega inimesed saavad oma eluga paremini hakkama, mistõttu vähenevad kulud sotsiaal-, tervishoiu- ja siseturvalisuse valdkonnale. Peame oluliseks, et Eestis leiaksid kõik anded arendamist, hariduslikud erivajadused toetamist ning haridusvaldkonnas töötavad inimesed saaksid väärikat palka.

 

1.Eestis on eestikeelne haridussüsteem

1.1       Alusharidus on alates 2024.a. eestikeelne.

Selgitus: Eestikeelne lasteaed loob kõigile lastele, hoolimata kodukeelest, valmisoleku õppimiseks eestikeelses üldhariduskoolis. Riik ja omavalitsused ei korralda ega rahasta muukeelset lastehoidu ega alusharidust.

1.2       Üldharidus on alates 2030.a. eestikeelne ja eestimeelne.

Selgitus: Alates 2030.a. rahastab riik üksnes eestikeelset põhi- ja gümnaasiumiharidust, et tagada kõigile noortele ühtlaselt hea kvaliteediga haridus ning luua võrdsed võimalused nii haridustee jätkamisel kui ka tööjõuturul. Samuti on oluline ühine info- ja väärtusruumi loomine. Kõigis erakoolides, kus õppetöö toimub võõrkeeles, tuleb koolipidajal tagada eesti keele, ajaloo ja kultuuri õpetamine riigi poolt määratud ulatuses.

1.3       Üleminekul eestikeelsele haridusele toetab riik teaduslike õppekorraldusviiside kasutamist ja õpetajate piirkondlikku diferentseeritud tasustamist.

Selgitus: Õpetajate puudust omavalitsustes, kus üleminek eestikeelsele haridusele on töömahukas, leevendame piirkondliku palga diferentseerimise ja lähtetoetustega. Riik saab toetada ülikoolide tegevusi teaduslike õppemetoodikate juurutamisel eesti keelele üleminekul koolides.

 

  1. Vajame uusi kvalifitseeritud õpetajaid ja koolijuhte.

2.1       Õpetaja keskmine palk peab olema vähemalt 120% riigi  keskmisest palgast.

Selgitus: Õpetajad kui magistrikraadiga spetsialistid peavad saama konkurentsivõimelist palka. Selleks, et tõsta õpetajaameti prestiiži, peavad haridusvaldkonna osapooled leppima kokku hariduseelarvete kujundamise ning õpetajate tasustamise põhialustes. Õpetajate karjäärimudel peab tagama vähemalt 25 protsendilise palgaerinevuse sama õppeasutuse sees.

2.2. Koolid vajavad tippjuhtidest eestvedajaid.

Selgitus: Koolijuhi kvalifikatsioonist ja motivatsioonist sõltub õppeasutuse tegevus ja tulemuslikkus. Selleks, et tagada koolidele professionaalsed juhid, tuleb maksta neile kui tippjuhtidele väärilist palka. Koolijuhtide ametikohtadele peab olema avatud ja aus konkurss, kus koolijuhi kandidaate hindab objektiivne ja kompetentne valimiskomisjon.

2.3       Teeme ülikoolidega kokkulepped õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide kraadiõppe ja täiendkoolituse korraldamiseks.

Selgitus: Riigi sõlmitavad halduslepingud ülikoolidega ei ole seni taganud õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide vajalikku järelkasvu.  Arvestades õpetajakoolituse prioriteetset tähtsust ühiskonnale, tuleb õpetajakoolituse teemal sõlmida ülikoolidega eraldi kokkulepped.

 

  1. Hariduses peab olema valikuvabadust. Õppida on mõnus!

3.1.      Paindlik õpitee kogu elukaare vältel.

Selgitus:  Eesmärk on muuta haridussüsteem paindlikumaks ja õppijakesksemaks kõigis haridusastmetes. Toetame riiklike õppekavade kaasajastamist, lõimides üldhariduse noorsootöö, huvi- ja kutseharidusega. Kõrghariduses püüab enamus õppureid ühitada täiskoormusel õppimist ja töötamist. Kuna töökogemus on oluline ja aitab rahuldada ka tööturu vajadusi, peaks võimaldama rohkem osakoormusega õppimist, et säästa õppureid ülekoormuse ja vaimse tervise probleemide eest ning tagades, et ülikoolid ei peaks tegema järeleandmisi õppekvaliteedis.

3.2.      Õpilaste annete süsteemne arendamine.

Selgitus: Iga laps on andekas. Avatud ja paindlik haridussüsteem peab olema suuteline märkama ja pakkuma toetust iga lapse ande väljaselgitamisel ja arendamisel. Selleks on vaja rakendada annete märkamise ja arendamise süsteemi. Annete arendamisel on oluline roll huviharidusel.

3.3.      Sarnaselt Põhjamaadele seame lävendid järgmisesse kooliastmesse sisenemisel, mitte kooliastme lõppu.

Selgitus: Hindamine ja eksamid peaksid senisest enam toetama motiveeritud õppimist. Õpitulemuste tagasisidestamine ja mõõtmine on õppe loomulik osa. Lisaks ainealaste teadmiste omandamisele on oluline tagasisidestada ka üldpädevuste arengut, nt õpioskuste ja enesejuhtimise oskuste arengut. Arendame põhikooli lõpueksameid nii, et neid saaks kasutada järgmisele haridusastmele sisenemisel ega oleks takistuseks põhikooli lõpetamisel.

3.4.      Toetame süsteemset videoõppematerjalide arendamist eelkõige reaal- ja loodusainetes.

Selgitus: Selleks, et noortel inimestel oleks võimalus õppida iseseisvalt emakeeles, toetame eelkõige põhikooli kolmanda astme ehk 7.-9. klassi reaal- ja loodusainetes süsteemset videoõppematerjalide arendamist, mis kataksid kogu õppekava ning oleksid seotud ka temaatiliste enesekontrolli testidega.

3.5.      B-võõrkeele valikul peavad koolid pakkuma õpilastele valikut vähemalt kahe võõrkeele vahel.

Selgitus: Kehtiv seadus kohustab kooli pakkuma õpilasele teise võõrkeele õppimise valikut VÕIMALUSEL. Valdavalt on selleks valikuks kujunenud vene keel. Venemaa agressioon on ahendanud järsult vene keele kasutusala ja see tingib vajaduse kohustada koole suurendama teise võõrkeele osas valikuvõimalusi. Vene keele õpetajatele, kes kaotavad koormuse, pakutakse võimalust ümberõppeks näiteks eesti keele õpetajaks vene emakeelega lastele.

3.6.      Loome abiõpetajate ettevalmistamise süsteemi.

Selgitus: Õpetajate suurt töökoormust saab vähendada, kui klassis on ka abiõpetaja. Vaja on luua abiõpetajate kvalifikatsioon, võimalused selle omandamiseks ning tasustamise kokkulepped.

3.7.      Hoiame elus murdekeeli.

Selgitus: Toetame murdekeelte piirkondades murdekeelsete lasteaiarühmade avamist, kui kogukond soovib anda lapsevanematele valikut õpetada lapsi murdekeeles.

3.8.      Ühtlaselt hea ettevalmistus kooliks on oluline.

Selgitus: Alustame kooliharidusega kuuendast eluaastast ettevalmistusaastaga, mis ühtlustab laste valmisolekut kooliks. Selleks kujundatakse ümber lasteaia viimane rühm, kus õpetatakse sotsiaalseid oskusi, lugemist, kirjutamist ja esimest võõrkeelt.

 

  1. Koostöine koolikultuur ja mõnus ning turvaline koolikeskkond toetavad õppimist ja õpetamist.

4.1.      Toetame koostöise koolikultuuri, õpetajate ja koolijuhtide supervisiooni ja mentorsüsteemi arendamist.

Selgitus: Õpetajate püsimine koolis sõltub mitte ainult palgast vaid sellest, kuidas nad end koolis tunnevad. Õpetajate omavaheline koostöö ja koostöö tugispetsialistide ning lapsevanematega aitab raskustega toime tulla. Toetame koostöise koolikultuuri arendamist. Loome õpetajatele ja koolijuhtidele sarnaselt sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistidega regulaarse supervisiooni võimaluse ning alustavatele koolijuhtidele ja õpetajatele mentorlussüsteemi.

4.2.      Õpetajate ja õpilaste vaimse heaolu toetamine on oluline.

Selgitus: Vaimse tervise probleemide ennetamine, õigeaegne märkamine ja oskuslik sekkumine tagavad arenevatele noortele vaimset tervist toetava keskkonna. Selleks laiendame vaimse tervise esmaabi koolituste kättesaadavust nii noorte inimestega töötajatele kui ka teismelistele. Lisaks soodustame loovterapeutide laialdasemat kasutamist haridusasutustes. Näiteks kunstiteraapia aitab ennetada laste vaimse tervise probleeme ning teadusuuringute põhjal sobib kunstiteraapia hästi koolidesse.

4.3.      Peame oluliseks turvalist ja mõnusat koolikeskkonda.

Selgitus: Rahvusvahelised võrdlused näitavad, et Eesti lapsed kogevad jätkuvalt rohkem kiusamist kui paljudes teistes riikides. Toetame koolide tõendus- ja teaduspõhiseid vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavaid programme ja väärtusarendust, et arendada laste sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ning koostöist koolikultuuri.

4.4.      Toetame koolis laste liikumisharjumuse kujunemist.

Selgitus: Toetame Tartu Ülikooli Liikumislabori „Liikuma Kutsuva Kooli programmi“ laienemist kõikidesse koolidesse, et lapsed saaksid koolipäeva sees piisavalt liikuda, mis toetab nii laste vaimset tervist kui ka õppimisvõimet. Lisaks võtame kasutusele uue liikumisõpetuse ainekava.

 

  1. Kutseharidus peab vastama tööandjate vajadustele ja olema hea mainega.

5.1       Kutsehariduses rakendame tulemusrahastuse põhimõtet, et kutsekoolid teeksid tihedamat koostööd tööandjate ja üldhariduskoolidega.

Selgitus: Kutsekeskhariduse õppekavasid tuleb arendada, et need oleksid kaasaegsed, vastaksid tööturu ootustele ja tagaksid ka tugeva keskhariduse. Kutsekeskhariduse lõpetanu peab olema konkurentsivõimeline jätkamaks õpinguid järgmises haridusastmes. Selleks, et põhiharidust omandavad lapsed õpiksid tundma kutsekoolides õpetatavaid erialasid, soodustame koostööd üldhariduskoolide ja kutsekoolide vahel. Muuhulgas on võimalik kutsekoolide juurde luua progümnaasiume.

5.2       Rakendame kutseharidust täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks, mis vastaks tööjõuturu vajadustele.

Selgitus: Kutsekoolides on head võimalused pakkuda koostöös Töötukassaga inimestele vajalikku täiend- või ümberõpet erialadel, mida tööturg vajab.

 

6.Kõrgharidus, teadus ja innovatsioon on vastastikkuses sõltuvuses ja ühiskonna arengu mootoriks.

6.1       Ülikoolid, ettevõtjad ja avalik võim peavad leidma koostöömudeli konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva majanduse arendamiseks.

Selgitus: Riigi osalemine ja tugi teadus-arendustegevusele, innovatsiooni motiveeriv õiguskord, hariduse väärtustamine ning koostöö avaliku ja erasektori vahel on kõrge lisaväärtusega toodete ja teenuste maailmaturule toomiseks ja töö tootlikkuse tõstmiseks hädavajalik. Samuti peame oluliseks toetada alusteadusi, milleta pole ka rakendused võimalikud ja rahvusteadusi, mis aitavad kaasa eesti keele, kultuuri ja identiteedi tugevnemisele.

6.2       Eestis peab saama kõrgharidust ja teaduskraade omandada eesti keeles.

Selgitus: Ilma eesti teadus- ja õiguskeeleta ning erialaterminoloogiata ning nende kõrghariduse kaudu edasiandmiseta ei ole võimalik eesti kultuuri säilimine ja areng.

6.3       Kõrghariduse toetus riigieelarvest suureneb vähemalt 15% aastatel 2023-2027. Samal ajal tuleb soodustada eraraha kaasamist kõrgharidusse, et kõrghariduse rahastamine kasvaks 1,5%ni SKP-st.

Selgitus:  Eesti riigi jaoks vajaliku haritlaskonna tagamine, eesti keele ja kultuuri säilimine ning areng nõuavad ühiskonnalt solidaarset panust ülikoolide ülalpidamisse. Peame oluliseks kvaliteetse kõrghariduse kättesaadavust, seetõttu tagame esimese kõrghariduse kõigile õppijatele maksumaksja toel ehk õppijale tasuta. Riik saab halduslepingutega määrata ühiskonnale olulistes valdkondades tasuta õppimise ka ümberõppel. Soodustame eraraha kaasamist, sh ettevõtjate panust kõrgharidusse tõstmaks õppekvaliteeti, parandamaks üliõpilaste õpikeskkonda ja tõstmaks üliõpilaste õpimotivatsiooni. Samal ajal peame vajalikuks reformida õppelaenude, stipendiumide ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi, et üliõpilased saaksid pühenduda õppimisele.

6.4       Kõrgharidus peab olema rahvusvaheline. Riigi poliitika peab soosima Eestisse õppima tulemist ja eestlaste õppimist mainekates välismaa ülikoolides, soodustades peale õpingute lõpetamist nende naasmist kodumaale.

Selgitus: Ilma rahvusvahelise koostöö ja võrgustumiseta ei ole eesti kõrgharidusel tulevikku. Eesti huvides on ka siin loodud teadmuse levitamine maailmas. Tuleb üle vaadata, kas Eesti vajab ja suudab üleval pidada kõiki ülikoolides õpetatavaid erialasid. Teatud juhtudel võib olla mõttekam koolitada Eestile vajalikke spetsialiste välismaa ülikoolidel. Soovime näha Eestis juhtivate maailma ülikoolide filiaale ja julgustame Eesti ülikoole avama filiaale välisriikides.

 

 


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt