Head erakonnakaaslased,
Aasta ja 49 päeva tagasi valisite Te mind Reformierakonna esimeheks. Võtsin ameti üle mehelt, kes oli visa kestvussportlasena valitsust juhtinud pea 9 aastat, purustades sellega suurelt nii kõigi aegade kestvusrekordi kui müüdi, et peale valimisi peab valitsusjuht ilmtingimata vahetuma. Reformierakond ei olnud selle üheksa aasta jooksul sugugi alati reitingutes esimene – enne Andrust ei olnud me reitingutes muidugi kunagi esimesed – aga me suutsime selle 9 aasta vältel alati pälvida eesti inimeste usalduse valimistel.
Oleme korduvalt tõestanud, et liberaalseid väärtuseid kandes, Eesti ees seisvaid väljakutseid täpselt sõnastades ning suuri otsuseid mitte kartes on võimalik ka esmapilgul ebapopulaarsed valikud inimestele mõistetavaks teha.
Eksivad need, kes ikka ja jälle arvavad, et valijad ootavad poliitikutelt vaid populaarseid sõnumeid ning hommikuste lehtede järgi joondumist. Euroopa Komisjoni president ja 18 aastat Luksemburgi valitsust juhtinud Jean Claude Juncker on öelnud, et poliitik, kes jookseb pidevalt avaliku arvamuse sabas, ei kohtu oma valijatega kunagi, ta on neist alati vähemalt mõned sammud maas. Eesti inimesed ei soovi riiki juhtima populiste või tuulelippe, märksa enam osatakse hinnata riigimehelikkust ja visiooni.
Valimiste eel sõnastasin Reformierakonna programmi põhjal Eesti visiooni ja nimetasin selle Uueks Põhjamaaks – see on hästi kaitstud, jõukas ja kasvava rahvaga maa. 1. märtsil andsid valijad kõige tugevama mandaadi just selle visiooni elluviimiseks.
Head sõbrad,
meil lasub nüüd ühtaegu nii võimalus kui vastutus, et Eestist saaks Uus Põhjamaa. Et Eestist saaks riik, kus on saavutatud Põhjamaade elatustase ja turvalisus, kuid mis on isiku- ja majandusvabadustelt jätkuvalt maailma tipus ning nii sotsiaalselt kui tehnoloogiliselt dünaamilisem ja paindlikum kui vanad Põhjamaad. Riik, mis on kindlalt kaitstud iseseisva kaitsetahte ja –võime ning tugevate altlandiüleste liitlassuhetega. Riik, kus on Põhjala kiireim majanduskasv ning kus isikuvabadused ja isiklikud suured narratiivid on kõige tähtsamad. Riik, kus kolm last peres on uus normaalsus ja rahvaarv kasvab.
See visioon on pikemaks ajaks kui vaid üks valimisperiood, uueks Põhjamaaks ei saa me üleöö. Aga ma tean, et me suudame seda. Ametisse astunud valitsusel on võimalus viia Eesti pika sammu võrra uuele Põhjamaale lähemale.
Eesti laste haridus on maailma absoluutne tipptase, eesti inimeste töökus ei jää põhjanaabritele grammigi alla ning Eesti riik ei pea ägama minevikus kogutud võlakoorma all. Eeldused on meil head ning selle eest soovin tänada kõiki eelmisi valitsusi, kes on suutnud Eestit õigel kursil hoida. Edu ei ole kunagi juhuslik, selle taga on alati sihikindel töö. See on üksnes ja ainult tänu Eesti inimeste vastutustunlike valikutele nii, et Eestit ei ole pääsenud juhtima populistlikud või lausvasakpoolsed jõud. Eesti inimeste tarkus on meie edu vundamendi kõige tugevam nurgakivi.
Riigis, mida saab häbenemata uueks Põhjamaaks nimetada, peavad inimesed end turvaliselt tundma. Meie riik peab olema hästi kaitstud nii otsese sõjalise rünnaku kui rünnakute meie riigikorralduse, majanduse või infosüsteemide vastu. Kui ei ole julgeolekut, ei ole ka meie riiki ning selles valdkonnas Reformierakond kompromisse ei tee.
Maailm meie ümber ei ole turvaline, kui me ise seda turvalisust ei loo. Me ei tohi mingil juhul unustada, et siit Tartust paaritunnise lennukisõidu kaugusel Ida-Ukrainas käib juba enam kui aasta aega sõda. Vestlesime Ukraina presidendi Petro Porošenkoga üleeile pikalt ja see pilt, mida ta kirjeldas, toob külmavärinad ka kõige karastunumatele ihudele. Ka ööl vastu tänast toimus lahingutegevus kogu rindejoone ulatuses, kasutati sealhulgas Minski leppe järgi rinde läheduses keelatud suurekaliibrilisi relvi: suurtükke ja miinipildujaid. Tuhanded hukkunud, miljonid kodutud, varemeis ning osaliselt okupeeritud riik ja võimetus ise oma tuleviku üle otsustada – seda pilti ei ole võimalik ilustada ka kõige osavamal diplomaadil.
Peame tegema kõik selleks, et ukrainlasi toetada. Olgu selleks majanduslik abi, sõja eest pagevate ukrainlaste vastuvõtmine või poliitiline toetus rahvusvahelistes organisatsioonides – meie roll peab olema aktiivne ja meie selg peab olema sirge. Sellega ei aita me üksnes ukrainlasi, kes kahtlematult meie tuge vajavad, sellega aitame hoida Euroopa rahul ja koostööl põhinevat julgeolekuarhitektuuri ehk lihtsamalt öeldes tagada kogu Euroopa turvalisus. Eesti häälel on välispoliitilist kandepinda ning peame oskama seda tõhusalt kasutada.
Meie asi, head erakonnakaaslased, on tagada, et Eestis midagi sarnast kunagi juhtuda ei saaks. Et Eesti iseseisev kaitsevõime oleks tugev ning et NATO liitlased seisaksid meiega külg külje kõrval. Need asjad ei juhtu iseenesest, peame selle nimel tegema järjepidevat tööd.
Meie olime need, kes küsisid valijalt mandaadi Eesti kindlaks kaitsmiseks, meie olime ainus erakond, kes sõnastas julgeoleku ja riigikaitse teema valitsusliidu leppe tähtsaima prioriteedina ning meie peame iga päev selle nimel ka tööd tegema. Meil on peavastutus, aga me ei ole sugugi üksi – meid toetab Eesti inimeste vankumatu kaitsetahe ning usk oma riiki ja vabadusse.
Eelmise valitsuse ajal langetati ajaloolised otsused liitlaste Eestisse paigutamiseks. Ametisseasunud valitsuse töö on liitlaste kohalolekut suurendada ning põlistada. Kui praegu on Eestis nelja hävituslennukiga õhuturbeüksus ja üks USA maaväekompanii, siis lähiajal soovime maaväe kohalolekut suurendada pataljoni suuruse üksuseni, rajada Tallinnasse NATO lipu all töötav rahvusvaheline staap ning luua võimalused liitlaste varustuse eelpaigutuseks Eesti pinnale. Me teeme kõik selle nimel, et Ämarisse loodaks USA juhitav regionaalne õhuväe väljaõppekeskus. Kuid me soovime ka, et meie Euroopa liitlased võtaksid suurema vastuse.
See kõik tähendab senisest veelgi suuremat heidutust, veelgi selgemalt saadetud signaali, et NATO kollektiivkaitse on kaljukindel. Sama kindel on Eesti enda panustamine iseseisva kaitsevõime arendamisse – enam kui 2% SKPst riigikaitsele, uute lahingumasinate ja tankitõrjerelvade soetamine ning kümned miljonid eurod liitlaste suurema kohaloleku tarvis tehtavateks investeeringuteks.
Eesti esimene ja tähtsaim kaitseliin on meie kaitsetahe. Tänapäevane sõjapidamine toimib vaid nende riikide vastu, kes on nõrgad ja kellel pole tahet end kaitsta. Eesti ei ole selline, kuid me peame toetama riigikaitseõpetust koolides, riigikaitsekursuseid soovijatele, sõdurigarantii loomist või reserväelase palga kompenseerimist. Kõike seda oleme lubanud ning kõik selle kavatseme ka ellu viia.
Head erakonnakaaslased,
Me ei ole Uus Põhjamaa enne, kui meie elatustase on teiste põhjamaade tasemel. See eeldab, et meie majanduskasv on kiirem ning toimub ka sissetulekute konvergents. See eeldab, et oleme oma majanduspoliitikas – nii keeruline kui see ka ei oleks – veel edukamad kui maailma parimate hulka kuuluvad põhjamaad. Liberaalne ideoloogia on meile selles kindlasti toeks – riigi vähene sekkumine majandusse, aus ja õiglane konkurents ning kõigi ettevõtete ja indiviidide võrdne kohtlemine.
Lubasime valimistel ka jätkata tööjõumaksude langetamist ning majanduskasvu soosiva ettevõtluspoliitika ajamist ning seisame selle eest ka nüüd. Me teame hästi, et maksukoorma nihutamine inimeste töiselt tulult tarbimisele aitab kiirendada majanduskasvu ning luua senisest kõrgema palgaga töökohti. Tulumaksu langetamiseks 26%-lt 20%-le kulus meil 10 aastat ja 5 valitsust, aga me tegime selle ära. Võite kindlad olla, et seekordne 1% sotsiaalmaksu langetamist ei jää meie viimaseks sammuks inimeste ja ettevõtete maksukoorma kergendamisel.
Kohati tundub, et tööjõumaksude langetamine on muutumas iseenesestmõistetavaks, peaeagu iseenesest juhtuvaks asjaks. Ometi ei ole see nii. Vähem kui 3 kuud tagasi valitud Riigikogus on vaid üks erakond, kes seisab vankumatult tööjõumaksude langetamise eest, olgu sotsiaalmaksuprotsendi languse või tulumaksuvaba miinimumi tõusu kaudu. Mistahes koalitsioon ilma Reformierakonnata tooks vältimatult kaasa astmelise tulumaksu ning kõrgemad maksumäärad.
Üks neljast valitsuskõnelusi alustanud erakondadest lahkus laua tagant mäletatavasti just seetõttu, et nad ei taganenud oma nõudmisest tulumaksumäär tagasi 25%ni tõsta ning ettevõtetelt kasumi- ja omakapitalimaksu koorida. Mis oleks selle avantüüri majanduslik mõte või ideoloogiline selgroog, jäi paraku selgusetuks. Öeldi, et see oleks suur muutus ja sellega ma ei vaidlegi. Küll aga juhin tähelepanu, et see suur muutus oleks väga vales suunas, ettevõtete kapitali ning inimeste tööd kõrgemalt maksustavas suunas. Majanduskasvu pärssivas suunas.
On selge, et sotsiaalmaksu tuleb langetada rohkem kui 1% ning tulumaksuvaba miinimum tõsta kõrgemale kui 205 eurot. Ainus võimalus seda saavutada, on ka tulevikus Reformierakonna poolt valida. Mida tugevam on meie mandaat, seda kindlamalt saame ka kasvu soodustavat majanduspoliitikat ellu viia.
Tööjõumaksude langetamine ei ole aga sugugi ainus viis majanduskasvu soodustada. Riik, kellel on turumajanduses piltlikult turuplatsi pidaja ja ausate ning läbipaistvate kauplemisreeglite looja roll, peab looma eeldused, et majandus saaks astuda pika sammu edasi – järgmisele tasemele.
Küsigem endalt, mis on need pudelikaelad, mis takistavad meil jõudmast Soome ja Rootsiga võrreldava jõukusega riigiks? Oleme olnud väga edukad esimeste sammude tegemisel – lihtne ja tõhus maksusüsteem, reinvesteeritud kasumi mittemaksustamine, kindel valuuta ja avatus väliskaubandusele – kõik need on puhas õpikutarkus ning täitnud oma eesmärki väga hästi. Oleme majanduslikult edukam kui mistahes saatusekaaslane… aga siiski veel mitte jõukas põhjamaa.
Mida kaugemale jõuame majandusarengus, seda keerulisemaks muutuvad õpikud ning seda enam peame olema valmis ka ise uusi lehekülgi kirjutama. Mis on need sammud, mis viivad Eesti majanduse järgmisele tasemele? Osa vastusest on meie programmis ja koalitsioonileppes, aga sellest ei piisa. Peame kogu valitsusperioodi olema valmis ühiselt ajusid ragistama, et uudseid ja innovatiivseid lahendusi pakkuda – või – jalgratast leiutamata need arvukate ettepanekute seast üles leidma. Olgu selleks e-residentsus, reaalajas majandusarvestus, teadus- ja arendustegevuse potentsiaali tõhusam ärakasutamine majanduses või Euroopa digitaalse ühisturu käivitamine – igast innovatsioonist võib sündida suur kasu. Peame vaid suutma õiged asjad ära tunda ning ellu rakendada.
Vaielgu pessimistid pealegi vastu, et põhjamaade jõukus ei ole Eestis saavutatav, meie asi on tõestada, et nad eksivad. Mitte miski ei ole võimatu, teame seda hästi.
Targalt planeerides ei ole võimatu ka paarkümmend aastat tulutult proovitud haldusreformi päriselt ära tegemine. Mitte selleks, et kaart ümber joonistada või excelis omavalitsuste arvu tähistavat numbrit väiksemaks saada vaid selleks, et aidata omavalitsustel üle Eesti paremaid avalikke teenuseid pakkuda. Liberaalid usuvad võrdsetesse võimalustesse ning tugevamad omavalitsused aitavad tagada selle, et õpilase anne leitakse haridussüsteemis üles sõltumata sellest, millises Eesti otsas kool asub ning et iseseisvat toimetulekut võimaldavad sotsiaalteenused on kättesaadavad üle kogu riigi.
Mis te arvate, kas see reform saab olema lihtne ja kriitikavaba? Muidugi mitte. Kui me otsiks lihtsat ja kriitikavaba elu, siis küllap oleksime valinud teise elukutse kui poliitiku oma.
Nii, nagu iga valitsusperiood, toob ka eesseisev neli aastat meile hulgaliselt suuri väljakutseid, millele ei leia vastuseid valimislubadustest või koalitsioonileppest, isegi meie väga põhjalikust programmist mitte. Milline näiteks on Eesti liberaalse erakonna lahendus Vahemere põgenikekriisile? Kas ütleme, et see ei ole meie mure, või näitame üles avatust ja sallivust nagu meie kaasmaalaste vastu 1940ndatel näidati? Õiged lahendused ei ole aga kindlasti lühikeses perspektiivis kõige populaarsemad ning meil peab olema valmisolek käituda liidritena, kes kujundavad avalikku arvamust, mitte ei järgne sellele.
Viimaste kuude meediapilti vaadates paistab, et keegi peab välja ütlema ilmse – Eesti poliitika on muutunud. Peale valimisi ei kehti enam sama poliitiline balanss, mis enne 2015. aasta 1. märtsi. Rahvas on Riigikogus mandaadid ümber jaganud. On liitunud veel erakondi. Erakondades toimuvad parasjagu ka seesmised valimised ja lühinägelik oleks arvata, et sellel pole täiendavat mõju valimistele järgnenud ajale, rääkimata poliitilise tasakaalu kujunemisele järgmisteks aastateks. Kõik see on parlamendi valimistega kaasnenud muutuste protsessi loomulik jätk, mis veel kestab ja on alles oma lõpule jõudmas.
Käimasoleval üleminekuperioodil kuuleme arvukaid üleskutseid kõikvõimalikeks muudatusteks. Nagu ikka, on alati neid, kes hüüavad „tahame muutusi!“ ilma täpsustamata, mida silmas peetakse. Aga kõlab ka ettepanekuid konkreetseteks ja märksa põhimõttelisemateks suunamuutusteks – on neid, kes soovivad Eestile palju enam sallivust ja avatust, samal ajal on varasemast tunduvalt valjuhäälsem inimeste seisukoht, kelle ideaalis poleks Eesti Vabariigi uksel väljaspool ukselinki. See ilmestab arvamuste paljusust, mida on tajuda pea kõigis riigielu küsimustes.
Eesti tuleviku seisukohast oleks ohtlik võtta taolisi debatte agressiivsete vastasseisudena, kus võitjana saab väljuda vaid üks ja teine hävitatakse. Peame endile aru andma, et reeglina esindavad kõnelejad enamat, kui vaid iseend. Ühiskondlik debatt Eesti Vabariigis aastal 2015 ei tohi olla kõrtsikaklus. Meie kõigi – iga poliitiku, arvamusliidri, ajakirjaniku ja kodaniku – ühine vastutus on osaleda ühiskondlikkus arutelus kaotamata lugupidamist vastaspoole suhtes. Teistsuguse seisukoha pooldajate austamine ei näita allajäämist, vaid enesekindlust.
Head sõbrad,
Reformierakond on 2015. aasta riigikogu valimiste võitja. Meie nimekirjale antud 158 971 häält on erakonna ajaloo kõigi aegade teine ning iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi ajaloo 3. tulemus. Kui lugeda kokku ka eelmise sajandi kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel antud hääled, siis kõigi aegade 4. kõikidest erakondadest ja valimisliitudest, mis iial Eestis eksisteerinud.
Täname oma valijaid selle usalduse eest!
Olen piiritult tänulik ka kõigile kandidaatidele ja igaühele, kes kampaanias osales. Teil kõigil oli oma roll – tuhandeid hääli saanud esinumbritest iga abiliseni, kes valijatele meie seisukohti selgitas. Valimisvõidud ei ole meile kunagi sülle langenud, nende nimel on väga tõsist tööd tehtud.
Valimiste võitmine ei oleks olnud võimalik ilma parima meeskonnata. Napp neli kuud enne valimisi loetles Eesti Ekspress eelmistel kordadel Reformierakonna ridades väga häid tulemusi teinud ja seekord mittekandideerinud tipp-poliitkuid ning küsis, mis saab Reformierakonnast ilma nendeta? Täna me teame vastust – Reformierakond suutis uueneda, värskeid tulijaid kaasata ning valimised veenvalt võita.
Reformierakonna nimekirjas kandideerinuist pea pooled tegid seda esimest korda ning meie fraktsioonis on uusi liikmeid rohkem kui üheski teises. Usaldasime valimisnimekirjade esikolmikutesse kogenud tegijate kõrval ka uusi tulijaid ning antud usalduskrediit õigustas end kuhjaga. Sügav kummardus ka neile, kes Riigikogu eelmisse koosseisu kuulusid, kuid seekord välja jäid – me ei tohi mingil juhul unustada, et väga hea valimistulemus põhines suuresti just Teie tööle viimase nelja aasta jooksul.
Vähemalt samavõrd heameel on mul selle üle, et meie uues parlamendifraktsioonis on nüüd märksa rohkem naisi. Koguni sama palju, kui eelmise kahe koosseisu ajal kokku.
Head erakonnakaaslased,
Meie meeskond ei ole mitte üksnes parlamendi suurim vaid meil lasub ka Eesti poliitika suurim vastutus. Vastutus hoida Eesti kindlal kursil, vastutus luua Eestist uus Põhjamaa.
Valimiste järgne aeg on ka erakonna ehitamise, kasvatamise ja tugevdamise aeg.
Iga täna valitav juhatuse liige peab endalt küsima: mida saan mina teha selleks, et Reformierakond oleks veel avatum, veel kaasavam ja veel edukam organisatsioon? Kas minu ülesanne on esitada küsimusi või pakkuda ka vastuseid?
Ma olen erakonda näinud lähedalt 18 aastat. Kõige paremas mõttes boheemlaslikust idealistide sõpruskonnast on saanud professionaalselt juhitud suurorganisatsioon, mis tegutseb üle kogu Eesti. See ei ole aga kindlasti meie organisatsiooni arengu lagi – peame pidevalt suutma uueneda, pakkudes liberaalsest maailmavaatest kantud lahendusi üha uutele Eesti ees seisvatele väljakutsetele.
Meil on liikmeid kokku sama palju, kui osales suurõppusel SIIL kaitseväelasi – ca 13 000. Selline organisatsioon vajab kindralit, peastaapi, brigaadi-, pataljoni-, kompanii- ja rühmaülemaid. Ning lõpuks loeb ikka iga okas. Erinevalt kaitseväiest ei ole erakond muidugi rangelt hierarhiline ning igaühel on õigus oma sõna sekka öelda.
Erinevalt teistest parlamendierakondadest ei ole Reformierakonnas kunagi olnud suuri tülisid ega leere. Ühtsusel on aadete kõrval suur osa meie tugevusest. Oleme ühtsuse saavutanud üksteisega rääkides, kirglikult vaieldes ning vajadusel ka eksimusi tunnistades. Kriitilised arvamused on Reformierakonnas mitte ainult lubatud, vaid väga oodatud. Iga tugev organisatsioon vajab nii ehitajaid kui kriitikuid, nii eesliinil olijaid kui tagala kindlustajaid.
Seepärast kutsun kõiki üles omavahel rohkem suhtlema. Kui mõni valitsuse või parlamendi otsus või peakontori organisatoorne samm jääb kellelegi arusaamatuks, siis kõige lihtsam viis küsimusele vastus saada on otse küsida. Iga Reformierakonda kuuluv valitsuse, parlamendifraktsiooni ja täna valitava juhatuse liige peab olema valmis erakonna liikmetele neid vastuseid andma.
Üks suur ja edukas organisatsioon peab olema alati valmis uuendusteks ning erakonna peasekretär Martin Kukk räägib Teile õige pea uutest plaanidest. Samas ei saa muidugi jätta ka ütlemata, et eeskätt vajame pidevalt uusi ideid Eesti elu edasi viimiseks, organisatoorsed küsimused ja protseduurid on põnevad, aga poliitehnoloogia ei tohi Reformierakonnas saada kunagi olulisemaks ideedest. Liikmemaksu suurus või konkreetsetele ametipostidele valimise kord ei ole kunagi olulisem meie vastustest Eesti ees seisvatele strateegilistele väljakutsetele. Sisu loeb.
Ja sisu loomisel, loete Teie, head erakonnakaaslased. Nii, nagu me koostasime valimisplatvormi, kaasates selle loomisesse liikmeid üle Eesti, tuleb ka valimistevahelisel ajal Eesti elu sõlmküsimustes seisukohtade kujundamiseks luua võimalused erakonnakaaslastele kõikides piirkondades. Nii nagu on liikmetele avatud kõik korralised juhatuse koosolekud, peavad avatud olema ka fraktsiooni juurde moodustatud sisutöörühmad.
Head sõbrad,
Mul on südamest hea meel, et olen saanud seda teed käia koos Teiega. Me läheme koos edasi, et muuta Eesti veel paremaks kohaks, kus elada.
Et uus Põhjamaa ei oleks kättesaamatu unistus vaid samm-sammult täituv realistlik eesmärk.
Jõudu, tarkust ja visadust meile selleks!
Elagu Eesti!