Reformierakond näeb täna riigikogus vastuvõetud uues kutseseaduses võimalust teineteisele oluliselt lähendada ühelt poolt kutse- ja kõrgharidussüsteemi ja teiselt poolt kutsesüsteemi, mis kokkuvõttes looks uusi võimalusi töötajate konkurentsivõime kasvuks ja kompetentsuse arendamiseks.
Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelnud Paul-Eerik Rummo juhtis tähelepanu järjest elavamale arutelule Eesti avalikkuses selle üle, mis oleks eeldused ja tõukejõud Eesti majanduse restruktureerimiseks suurema lisandväärtuse saavutamise heaks. „Eeskätt eeldab see heade teadmiste ja vilumuste ning enesearendamise ambitsiooniga inimesi,” ütles Rummo.
Samas kui Eesti tööturul liigub ligi 650 000 inimest, kes on hõlmatud tegevusega väga paljudel kutsealadel, on seni suudetud välja töötada suhteliselt väike arv kutsestandardeid ning välja antud vaid 30 000 neile vastavat kutsetunnistust. „Muidugi on need, kes töötavad, inimesed ja mitte nende tunnistused,” ütles Rummo, „kuid kindlasti pole kirjeldatud olukord eriti soodsaks fooniks ei oodatavale innovatsioonile ega tööturu osapoolte – ei tööandjate ega töötajate – kindlustundele tuleviku suhtes.”
Reformierakond loodab uuest kutseseadusest olulist tõuget sellise kutsesüsteemi ülesehitamiseks, mis stimuleerib inimesi oma võimeid energilisemalt arendama ja rakendama, et nii Eesti majanduse kui ka iga üksiku inimese suurim ressurss – igaühe võimed ja eeldused – ei läheks kaotsi ega jookseks kinni loovat rakendust leidmata.